Euroopa Liit näeb elektrifitseerimises lahendust mitmele suurele väljakutsele: kõrged energiahinnad, tööstuse konkurentsivõime ja üleminek fossiilkütustelt. Elektrifitseerimine tähendab fossiilkütuseid põletavate tehnoloogiate asendamist elektriga — elektriautod, soojuspumbad ning tööstusharude rohelisemaks muutmine. Sektoritest, mida on keerulisem dekarboniseerida, nagu tsement, teras ja keemiatööstus, pärineb 20–27% kasvuhoonegaaside heitest.
Kiirus on kasvanud nii Venemaa-Ukraina sõja põhjustatud energiakriisi kui ka USA-Iraani konfliktist tulenevate energiahinna tõusude tõttu, mis on taas paljastanud Euroopa haavatavuse välismõjude ees. Euroopa elektrihind on jätkuvalt umbes kaks korda kõrgem kui USA-s ja Hiinas, mis ohustab tehaste konkurentsivõimet ja investeeringuid.
Eesmärgi saavutamine nõuab suuri investeeringuid vananenud elektrivõrkudesse ja energiasalvestusse. Taastuvenergia, nagu tuule- ja päikeseenergia, laienedes muutub elektri kasutamine aja jooksul üha puhtamaks. Elektrifitseerimine võimaldab ka vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest, mis moodustasid eelmisel aastal umbes 60% ELi koguimpordist.