ELi tippjuhid kogunevad Montenegros Tvatis Lääne-Balkani tippkohtumisele. Kuigi liit vaevleb juba 27 liikmesriigi haldamisega, surub Brüssel laienemist aktiivselt edasi. Albaanil, Serbial, Montenegrol, Bosnia ja Hertsegoviiinal, Põhja-Makedoonial ning Kosovol on kõigil käimas liitumisläbirääkimised. Geograafiliselt piirab EL seda piirkonda täielikult.
Venemaad Ukraina invasioon muutis laienemise julgeolekuprioriteendiks, kuid mängus on ka majanduslikud huvid: EL on piirkonna peamine kaubanduspartner ning eelmisel aastal ületas kahepoolne kaubavahetus 87 miljardit eurot, kusjuures EL eksportis rohkem kui importis.
Brüssel seisab silmitsi tugeva geopoliitilise konkurentsiga: Venemaa, Hiina ja Ameerika Ühendriigid võistlevad kõik piirkondliku mõjuvõimu pärast. Serbia keeldub ühinemast ELi sanktsioonidega Venemaa vastu, mis näitab pingetest tulvil olukorda.
Otsustamisprotsessi halvamise kartuse leevendamiseks on Albaania ja Serbia teinud ettepaneku astmeliseks lõimimiseks, loobudes ajutiselt vetõigusest. Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa piirkonnatuur näitab, et Brüsseli motiivid pole enam idealistlikud – tegemist on külma arvestusega, kuidas kindlustada ELi piirid enne, kui piirkond langeb Venemaa, Hiina või mõne muu suurvõimu mõjusfääri.