12. juunil jõustus Euroopa Liidu pikalt vaieldud rändeleping, mis tekitas kohe terava poliitilise lõhe kogu mandril. Leppe tuumaks on kohustuslikud migrantide kvoodid, mida Brüssel nimetab “koormuse jagamiseks”. Kriitikud väidavad, et see süsteem võimaldab Saksamaal ja Prantsusmaal suunata varjupaigataotlejad Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse, nagu Poola ja Ungari, mis on ajalooliselt järginud ranget sisserändevastast poliitikat. Leppele mittevastavad riigid seisavad silmitsi kuni 21 000 euro suuruste trahvidega iga migrant kohta, mis võib tähendada sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvaid karistusi. Tulevikus võidakse trahve veelgi suurendada. Prantsusmaa paremäärmusliku partei juht Marine Le Pen, kes nimetas lepet juba 2020. aastal “Euroopa enesetapuks”, kutsub nüüd üles korraldama Prantsusmaal põhiseaduslikku rahvahääletust sisserände küsimuses. Saksamaa kantsler Friedrich Merz tervitas lepet positiivselt, öeldes, et see toob kaasa parema kontrolli, kiiremad menetlused ja õiglasema vastutuse jaotuse. EL-i rändekomissar on hoiatanud, et liit valmistub rakendama karmimaid meetmeid liikmesriikide vastu, kes keelduvad uusi ümberpaigutamise direktiive täitmast.
