Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv, mis pidi jõustuma 7. juunil, kohustab tööandjaid avalikustama palgavahemikud enne värbamist, raportima soolist palgalõhet ja võtma parandusmeetmeid, kui lõhe ületab ilma põhjenduseta 5%. Töötajad saavad teada palga enne kandideerimist ning diskrimineerimisjuhtumites läheb tõendamiskoormus tööandjale.
Eurostati andmetel teenisid naised 2024. aastal EL-is keskmiselt 11,1% vähem kui mehed — lõhe pole kümnendi jooksul märkimisväärselt vähenenud. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi hinnangul võib lõhede sulgemine lisada EL-i SKP-le (GDP) elaniku kohta 2050. aastaks 1,95 triljonit eurot.
Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 7. juuni 2026, kuid vaid vähesed liikmesriigid täitsid selle. Komisjon võib algatada rikkumismenetluse EL-i toimimise lepingu artikli 258 alusel. Aruandluskohustus puudutab vaid 100 ja enama töötajaga ettevõtteid; väiksematele kehtivad leebemad nõuded.
Kuigi direktiiv keskendub naiste ja meeste võrdlusele, võivad selle kogutud andmed paljastada ebavõrdsust ka noorte, sisserändajate, puuetega ja rassistatud töötajate seas, kes on alates 2010. aastatest kandnud suuremat osa tööturu ebakindlusest.