Euroopa elab läbi suurenenud geopoliitilise ebakindluse perioodi, kus sanktsioonirisk, õiguslik lahknevus ja küberhäired on muutunud juhatuse tasandi teemadeks. Digitaalne suveräänsus on muutumas püüdlusest praktiliseks nõudeks, mida ajendavad vastupidavusootused, kriitiliste teenuste sõltuvus ning kasvavad geopoliitilised ja küberriskid. Suveräänsuse määratlused varieeruvad andmete lokaliseerimise nõuetest tööstuspoliitika ja riikliku julgeoleku küsimusteni.
Kaks põhiküsimust on mängus. Esiteks, ülemäärane sõltuvus välismaisest tehnoloogiast võib saada riikliku vastupidavuse probleemiks. Pilveteenuste turul moodustasid mullu Euroopas kolm juhtivat pakkujat ligikaudu 70% turust, Euroopa pakkujate kogumahuline osa jäi umbes 15% juurde. Selline koondumine tekitab strateegilise sõltuvuse ja võimendab nn doominoefekti.
Teiseks kardavad ettevõtjate juhid, et jäigad suveräänsusalgatused tõstavad kulusid ja regulatiivset keerukust. Range lokaliseerimiskohustus dubleerib taristut ja aeglustab moderniseerimist. Endine Itaalia peaminister Mario Draghi on rõhutanud, et julgeolek on jätkusuutliku kasvu eeltingimus. Prantsusmaa hiljutine otsus piirata teatud välismaiseid videokonverentsitööriistu näitab suundumust kogu EL-is (EU). Paljud organisatsioonid reageerivad aga viivitamisega.