Vene pagulasopositsioon kogunesid 12.-13. juunil Berliinis erakonna “Rahulik Venemaa” kongressile, kuhu oli kutsutud 126 delegaati. Kongress kestis umbes kaksteist tundi. Erakond muutis oma nime “Venemaa Rahulikud Jõud” asemel “Rahulikuks Venemaaks” — sõna “jõud” eemaldati, et vältida seoseid repressiooni ja Ukraina sõjaga.
Endine poliitvang Ilja Jašin valiti erakonna esimeheks umbes 60 protsendiga häältest. Jašin tunnistas, et erakond ei saa Venemaal seaduslikult tegutseda, kuid viitas ajaloolistele näidetele paguluses tegutsenud liikumistest, mis hiljem võimule tulid — sealhulgas Lenini bolševikud. Samas pole Vene ajaloos ühtegi näidet demokraatlikust pagulasopositsioonist, mis oleks hiljem Venemaad valitsenud.
Sisepinged ilmnesid kohe: üks pikaajaline liitlane avaldas Euronewsile kartust, et Jašinist võib saada “mini-Putin”. Tuntud liberaalne opositsioonipoliitik Maksim Reznik on samuti rahulolematust väljendanud. Jašin ise ütles, et erakonna peamine sihtrühm on Venemaal, kus miljonid toetajad elavad, ning lubas seal diskreetselt tegutseda, hoolimata sellega kaasnevatest riskidest.