Astronoomid on tuvastanud ühe kaugeima teadaoleva galaktika, mis kandideerib ioniseeriva kiirguse lekitajaks. Just sellise kiirguse arvatakse olevat varase universumi muutnud nn reionisatsiooniajastul, mil senini neutraalne vesinik muutus taas ioniseerituks.
Reionisatsiooniajastu on üks olulisemaid perioode universumi varases ajaloos, mis leidis aset esimese miljardi aasta jooksul pärast Suurt Pauku. Selle aja jooksul kiirgasid esimesed tähed ja galaktikad piisavalt energilist ultraviolettkiirgust, et lõhkuda neutraalsed vesinikuaatomid prootoniteks ja elektronideks. See protsess muutis põhjalikult universumi struktuuri ja võimaldas valgusel vabalt levida.
Uus avastus pakub teadlastele võimaluse uurida, kuidas täpselt see protsess toimus. Galaktikate uurimine, mis lasevad ioniseerival kiirgusel välja pääseda, aitab mõista, millised allikad olid reionisatsiooni peamised põhjustajad. See avastus võib anda olulisi vihjeid varase universumi arengu kohta ning aidata vastata küsimustele, kuidas tekkisid esimesed galaktikad ja kuidas need mõjutasid ümbritsevat kosmilist keskkonda.