Astronoomid on avastanud kaks Jupiteri-suurust eksoplaneeti, mille tihedus on väiksem kui suhkruvatil, mis teeb neist seni teadaolevalt kõige kergemad omasuurused maailmad. Haruldased super-pahvakplaneedid asuvad Maast umbes 1110 valgusaasta kaugusel ja koosnevad tõenäoliselt peamiselt vesinikust ja heeliumist. Nende keemilise koostise kinnitamiseks on plaanis järelvaatlused NASA James Webbi kosmoseteleskoobiga.
Oxfordi ülikooli teadlase George Dransfieldi sõnul on need kohevad maailmad arvatavasti valged või sinised, olenevalt sellest, kas taevas on pilves. Planeedid avastati NASA Tessi satelliidi abil ja need tiirlevad ümber tähe lõunapoolkera tähtkujus Lendkala (Volans). Teadlased uurisid orbiite Maa-pealsete teleskoopidega, et määrata tihedus. Üks valgusaasta on ligi 9,7 triljonit kilomeetrit. Võrdluseks on Jupiter kuni 35 korda tihedam kui need kaks kergekaalulist.
Super-pahvakplaneete peetakse kosmoses haruldaseks ning arvatakse, et need tekivad noore tähe ümber olevas gaasi- ja tolmukettas, kus on rohkem gaasi kui tolmu. NASA on kinnitanud peaaegu 6300 eksoplaneeti, millest vähem kui 40 on super-pahvakplaneedid. Uurimus avaldati ajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society.