“Esietendust ei saa ikka kunagi lõpuni usaldada!” Nii olen kirjutanud oma teatrimärkmetes 15. IV 1990, mil vaatasin kolmandat korda Mati Undi lavastust “Väikeses häärberis” (Noorsooteatri esietendus Salme tänaval 25. III 1990). Käisin seda sündmuslavastust vaatamas neli korda, praegu märkmeid sirvides üllatun, kui jultunult kriitilised on mu muljed tollase kontrolletenduse ja ka esietenduse põhjal. Alles kolmas vaatamine vaimustas päriselt. Kolmkümmend kuus aastat hiljem on lavastanud poola kirjaniku Stanisław Ignacy Witkiewiczi “Väikeses häärberis” Ingomar Vihmar, põrmugi pelgamata Undi-legendi painet. Huvitav tõik, et Vihmar on Endlas lavale toonud mitu näidendit, mis eredalt meeles Mati Undi loometeelt: Raudsepa “Vedelvorst” (2018, Unt 1989 Noorsooteatris), Ibseni “Kummitused” (2019, Unt 1984 Noorsooteatris), Mrożeki “Tango” (2020, Unt 1989 Noorsooteatris ja “Tango revisited” 2002 Eesti Draamateatris), Vahingu “Suvekool” (2025, Unt 2004, Rakvere teatri suvelavastus Karepal). Võrreldavaim kahe lavastaja käekirjas on ehk mõlema suveräänne ümberkäimine muusikaga.
