Mitme Venemaa suunamudija saatus näitab, et idanaabri juures ei kaitse see repressioonide eest, kui blogija on Vene suurriiklikule ideoloogiale lojaalne ning suhtub läänemaailma ja Ukrainasse sarnase põlgusega nagu Kremlis, kirjutab Argo Ideon. 2026. aasta suve hakul näib kogu Vene sõjablogide maailm mõnevõrra läbiraputatud olemisega. Palju kõneldakse Ukraina droonirünnakutest, Krimmi bensiinipuudusest ja püütakse analüüsida isegi Iraani sõjatandril toimuvat, aga kuidas Venemaa peaks Ukraina sõda võitma, ei tea õieti keegi. Tuumarünnaku väljapakkumisega enam kedagi ei üllata. Tihtilugu leiavad Venemaa Z-märgiga sotsiaalmeedia tähtede ülesastumised, et Ukraina-vastast “erioperatsiooni” juhitakse oskamatult, ülemad on korrumpeerunud või lihtsalt, et ukrainlastele ei suudeta tuupi teha, nagu tarvis. Moskva kaitseministeeriumi või isegi mõne konkreetse Vene armee kindrali sõimamine võib mööduda isegi fataalsete tagajärgedeta, võimalik, et selliseid asju võetakse kõrgemal pool indikaatorina, mille pealt lugeda rahva ning rindesõdurite meeleolusid.
