**Iraani-USA sõja uus eskaleerimine: Hormuse väin on suletud, naftaturud vapustatud**
Trump käskis 10.–11. juunil Iraani vastu taas lüüa, kasutades ettekäändena pihta saanud Apache kopterit, milles hukkunuid ei olnud. Iraan on mitteametlikult väitnud, et kopteriintsidendi põhjustasid tema väed tahtmatult. Sellele vaatamata vastas Iraan rünnakutele jõuliselt: IRGC teatas ballistiliste rakettide ja droonide tabamustest viie USA sõjalise rajatise pihta Jordaanias (Al-Azraqi õhubaas), Kuveidis (Ali Al-Salemi ja Ahmad Al-Jaberi baasid) ning Bahreinis (Sheikh Isa lennubaas, USA 5. laevastiku peakorter). Iraan sulges taas Hormuse väina, mis on maailma olulisim naftatransiidipunkt — enne sõja algust liikus sealt iga päev kuni 20 miljonit barrelit toornaftat. Nafta futuuriturud reageerisid kohe: Brenti toornafta on 92,45 ja WTI 89,59 dollarit barrelilt. OilPrice andmetel on OPEC-i toodang langenud aasta 2000 madalaimale tasemele. USA inflatsioon tõusis energiahindade tõttu kolme aasta kõrgeimale tasemele.
Sõja taust on keeruline. USA on rünnakuid alustanud alates veebruarist 2026 ning Iraan on korduvalt andnud märku läbirääkimiste valmisolekust, kui relvarahu hõlmaks ka Liibanoni ja Gazat. Iisrael on aga korduvalt torpedeerinud relvarahukokkuleppeid: iga kord, kui Trump on läbirääkimisi alustanud, on Iisrael pommitanud Beirutit, mis on sundinud Iraani nõudmisi karmistama. Naked Capitalismi tänahommikuse põhjaliku analüüsi kohaselt kirjeldavad Trumpi endised lähikondsed — sealhulgas tema jurist Robert Barnes — presidendi otsustusvõime märgatavat halvemist: kõrvalseisjate sõnul käitub Trump emotsionaalselt ja eitab talle edastatud fakte, kui need talle ei meeldi. Trump väitis avalikult, et USA on viimase 40 päeva jooksul salaja toimetanud 100 miljonit barrelit Iraani naftat läbi Hormuse väina — selle lükkas tagasi tema oma energiaminister Scott Wright kongresisistungil.
Analüütiline pinge on märkimisväärne. Esiteks on USA sunnitud kulutama kallist ja vähest rakett-laskemoona, samal ajal kui Iraan kasutab vastumeetmena odavamaid droonikogusid ja ballistilisi rakette — seega kaotab iga tabamisring majanduslikult rohkem USA-le. Teiseks on Iraani vastulöögid USA baasidele tekitanud kinnitamata andmetel olulisi kahjustusi sõjalisele varustusele, kuid täpset ulatust avalikult ei teata. Kolmandaks on Trumpi väited naftakaubanduse salajastest transiitidest tõsiselt kahtluse all — nii tema oma valitsuse ametnikud kui ka sõltumatud analüütikud peavad neid arve ebausaldusväärseks. Jälgida tasub: kas USA strateegilise naftavaru edasine tühjendamine (praegu 66 miljonit barrelit väljas, kokku kavandatud 172 miljonit) toob kaasa tarnekriisi läbimurde sügisel 2026.
**USA ja Iisraeli sõjaväeline lõimumine: Kongressis lüüakse läbi ohtlik seadus**
USA aastase kaitseeelarve seaduses (NDAA) on peidetud paragrahv nimega Section 224, mis kohustaks USA sõjaväge lõimuma Iisraeli kaitseväega (IDF) operatiivselt, jagama luureandmeid ning ühtlustama hankemenetlusi. Katse see paragrahv seadusest eemaldada nurjus: Responsible Statecraft teatas 4. juunil, et Iisraeli-meelsed hääled kongressis tapsid eemaldamise katse. Senati luurekomisjonis on paralleelselt käimas ettepanek kohustada USA luurekogukonda jagama Iisraeliga tundlikku luureinfot, mida praegu ei jagata. Antiwar avaldas Ron Pauli kommentaari, kus ta hoiatas, et välisriigi sõjaväega lõimumine rikub USA põhiseaduslikku korda ja rahvuslikku julgeolekuhuve. Joe Kent, endine kongressi liige, kirjutas Responsible Statecraftis, et selline lõimumine on vastuolus “America First” põhimõttega.
Olukorra meediakajastus on ise küsimuseks: Naked Capitalismi ja Responsible Statecrafti andmetel avaldas Washington Post arvamuse, milles Section 224 pooldati, kuid ei mainitud, et kirjutaja omab otsest rahalist huvi Iisraeli kaitsetööstuses. See juhtum iseloomustab laiemalt nn peavoolumeedia läbipaistamatust selles teemas — seaduse läbisurumist kajastati minimaalselt, kuni sõltumatu ajakirjandus selle avalikustas. Mitmetes allikates tuuakse välja, et NDAA loob pretsedendi: kui see paragrahv jõustub, muutub USA-Iisraeli erikohelduse lõpetamine poliitiliselt peaaegu võimatuks, kuna see oleks siis sisse kirjutatud kahepoolsesse sõjalisesse infrastruktuuri.
Vastuolud on selged. Üks pool — enamik Kongressi liikmeid, suur osa riigikaitse-tarbijaskonnast ja Iisraeli lobitöö — toetab lõimumist kui “usaldusväärse liitlase” tugevdamist. Teine pool — sh libertaarlased nagu Ron Paul, osa MAGA-tiivast nagu Joe Kent, ning sõltumatute väljaannete analüütikud — peab seda mõlema riigi omahuvidele kahjulikuks sidumiseks, mis kahjustab USA autonoomiat Lähis-Ida poliitika kujundamisel. Eriti põletav küsimus on see, kas seadus tähendaks, et USA ei saa edaspidi keelata Iisraelil kasutamast USA relvastust viisil, millega Washington avalikult ei nõustu. Jälgida tasub: NDAA lõpliku redaktsiooni hääletust.
**Trumpi-aegse korruptsiooni anatoomia: miljarditehingud ja uurimiste tapmine**
ProPublica avaldas täna kaks olulist uurivat lugu USA valitsuse korruptsiooni kohta. Esimeses selgub, et India miljardäri Mukesh Ambani ettevõte Reliance Industries investeeris vähemalt 100 miljonit dollarit Texase iduettevõttesse, mis on salaja seotud Donald Trump Jr.-ga. Samal ajal sai Ambani pere Trumpi valitsuselt olulisi poliitilisi järeleandmisi: Reliance Industries pääses kaubanduspiirangute alla sattumisest ning sai loa tegemaks äri USA turgudel. ProPublica märgib, et see on klassikaline huvide konflikti muster — erainvesteering presidendi perekonnaäriga seotud ettevõttesse ning paralleelsed poliitilised eelised investorile. Trumpi valitsus ei ole üldinformatsioonist kaugemale mineva kommentaari andnud.
Teises loos selgub, et Trumpi valitsus seiskas USA keskkonnakaitsebüroo (EPA) ja justiitsministeeriumi kriminaaluurimise, mis oli suunatud vabariiklaste senaatori Jim Justice’i söekaevandusfirmade vastu. ProPublica andmetel oli uurimine jõudmas otsustava faasi — uuriti võimalikke keskkonnaalaseid kriminaalrikkumisi. Asejustiitsminister saatis sõnumi “pliiatsid maha”, mis sulges uurimise. Justice on täna USA senaator — president Trump nimetas ta ametisse oma vabariikliku liitlasena. See juhtum illustreerib laiemalt mustrit: Trumpi valitsus on süstemaatiliselt peatanud kriminaaluurimisi, mis on suunatud tema poliitiliste toetajate vastu.
Mõlemas loos on allikate kontroll hästi tehtud — ProPublica kasutab dokumente, finantsaruandeid ja ametlikke avalikustamisi. Siiski ei ole kummaski loos (vähemalt avaldatud kujul) otseseid tõendeid sellest, et poliitilised otsused ja erainvesteeringud oleksid omavahel otseselt seostatud isiklike vestluste teel. Asjaolud on süstemaatilised, kuid tõenduslik lõhe “kokkulangevuse” ja “korruptsiooni” vahel jääb. Jälgida tasub: kas Kongressi demokraatlikud liikmed algatavad järelepärimised kummaski asjas enne 2026. aasta vahevalimisi.
—