**Ukraina sõda on ületanud Esimese maailmasõja kestuse — ja lõppu pole näha**
11. juunil 2026 möödus Ukraina sõjast neli aastat, kolm kuud ja viisteist päeva — rohkem kui Esimene maailmasõda kestis. Spiked avaldas 13. juunil Frank Furedi analüüsi, milles ta nimetab sõda “igavese sõja” ohukandidaadiks. Selle kõrval on UnHerd tõstnud esiplaanile uudisnurga pealkirjaga “Lääne juhid on Ukraina sõjakaotuste osas enesepettuses” — viide sellele, et Euroopa avalikkusele esitatav pilt lahinguolukorrast ei vasta tegelikkusele.
Sõja alguses olid Lääne sõjalised ja poliitilised hinnangud Vene rünnaku tulemusele radikaalselt ekslikud. USA ühendstaabi ülem kindral Mark Milley teatas 2022. aasta algul eravestlustes kongressi liikmetele, et Ukraina langeb 72 tunniga. Saksa ametnikud arvasid sarnaselt — 48 tundi. Furedi osutab, et need hinnangud peegeldavad põhimõttelist arusaamatust sõja geopoliitilisest loomusest: kumbki pool ei saanud endale lubada kaotust, mis tähendas, et konflikt ohustas muutuda lõputuks piirialadel toimuvaks kulumissõjaks.
Ukraina on osutunud sõjatehniliselt üllatavalt leidlikuks — lõhkudes droonide abil Venemaa Musta mere laevastiku ilma omamata enda laevastikku. Kuid see innovatsioon ei ole suutnud patiseisu murda. Samal ajal on geopoliitiline pilt halvenenud: Põhja-Korea on paigutanud vägesid rindele ning Hiina tarnib Venemaale sõjatehnikat ja majandusressursse. Euroopa lubab relvastamist kõrgendada, kuid tulemused on tagasihoidlikud — Suurbritannias astus sel nädalal sõjakaitseminister ja relvajõudude minister mõlemad tagasi, protesteerides valitsuse keeldumise vastu sõjakulutusi piisavalt tõsta. USA Trump soovib konflikti lõpetada “iga hinna eest”, mis erineb kardinaalselt Euroopa retoorikast Ukraina toetamise kohta.
Jälgimist väärib see, kas lähenevad kuud toovad läbimurret rahukõnelustes, mida Trump pressib, ning kuidas Euroopa riigid lõhe vahel — “seisame Ukrainaga” kõnepruuk versus tegelik sõjaline suutlikkus — hakkavad avalikkuse ees selgitama.
**ELi rändepakt jõustus — jõudu täis lubadused, auguline tegelikkus**
12. juunil 2026 jõustus ELi varjupaiga- ja rändehaldusleping, mida on ettevalmistatud ligi üheteistkümne aasta jooksul. See on kõigi liikmesriikide jaoks kohustuslik (välja arvatud mõned Taanit puudutavad sätted). EL komisjon esitleb seda kui läbimurret, mis ühtlustab varjupaigamenetlust ja muudab piirikontrolli tõhusamaks. Euroopa Konservatiiv avaldas 13. juunil põhjaliku selgitava analüüsi, milles kirjeldatakse seaduse peamisi osi ja nende puudujääke, ning samal ajal teatati, et Eurodaci andmebaas — pakti üks põhielemente — ei töötanud esimesel päeval korralikult.
Pakti üks põhilubadusi on nn piiriprotseduur, mis lubab varjupaigataotlejaid ajutiselt piiriäärsetes tsoonides kinni pidada. Analüüs näitab siiski, et see kehtib vaid kitsale kategooriale — need, kes petavad ametiisikuid oma isiku kohta, ohud riiklikule julgeolekule ning saabujad riikidest, kus varjupaigataotluste rahuldamise määr on alla 20%. Alaealistele ja terviseprobleemidega inimestele ei rakendu piiriprotseduur üldse ning kui 12-nädalane tähtaeg ületatakse, suunatakse inimesed automaatselt tavamenetlusse ja saavad riigis vabalt liikuda. Väljasaatmise määr jääb alla 20 protsendi — ehk sama madalaks kui varem.
Pakti kõige vaieldavam osa on solidaarsusmehhanismi, mis kohustab liikmesriike võtma vastu igal aastal kehtestatud kvoodiga põgenikke piiririikidest (Hispaania, Itaalia, Kreeka). Riigid, kes keelduvad, peavad maksma 20 000 eurot iga ümberpaigutamata inimese eest ühisfondi. Algne arv on 30 000 inimest aastas, kuid EL komisjonil on õigus seda arvu ühepoolselt tõsta ilma liikmesriikide heakskiiduta. Patriots for Europe rühm nentis avalduses: “Pakt ei peata ebaseaduslikku rännet. See haldab seda.” Poola tervitas samal päeval hoopis USA-st saadud sõjalaenu — ilmekas kontrast EL-i institutsioonide fookusele.
Edasi tasub jälgida, kas suveräänsust kaitsvad riigid — Ungari, Poola, Itaalia — hakkavad solidaarsusmehhanismi aktiivselt saboteerima ning kas komisjon suurendab kvoodiarve enne, kui vastuseis jõuab kohtutesse. Esimese päeva andmebaasirike lisab kahtlust, kas tehniline taristu pakti elluviimiseks on üldse valmis.
—