**Ukraina rahuläbirääkimised: Euroopa pealinnad lükkavad Brüsseli kõrvale**
Soome president Alexander Stubb avaldas kolmapäeval üleskutse, et Euroopa peaks asuma otse Venemaaga — ja täpsemalt Vladimir Putiniga — diplomaatilistesse aruteludesse. Stubb lisas, et tulevast Euroopa esindust rahuläbirääkimistel peaksid juhtima Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia, mitte EL-i institutsioonid. Samast suunast on tulnud signaale ka Berliinist: kantsler Friedrich Merz on viimastel nädalatel samuti andnud mõista, et Saksamaa on valmis diplomaatilisi kanaleid uurima. Venemaa välisminister Lavrov väitis omalt poolt, et Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia suursaadikud on juba taotlenud kontaktide uuendamist Vene diplomaatidega — kuigi need kolm riiki ei ole seda ametlikult kinnitanud. Paralleelselt teatab The European Conservative, et Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Madalmaad ja Luksemburg on esitanud ettepaneku, mille kohaselt uued EL-i liikmesriigid — nende seas võimalik tulevane liige Ukraina — võiksid ühineda liiduga piiratud hääleõigusega välispoliitika, julgeoleku ja eelarve küsimustes. Nimetatu tähendaks sisuliselt Euroopa kaheliigasüsteemi loomist.
Kaks arendust koos moodustavad olulise pildi: Euroopa suurriigid võtavad Ukraina küsimuses initsiatiivi tagasi, jättes Brüsseli äärepealsesse rolli. Seni on EL-i välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas hoidnud ühte kõige jäigemat hoiakut Venemaa suhtes, kuid mitmed liikmesriigid peavad seda eelseisvaks läbirääkimisfaasiks liiga jäigaks. Ühtlasi teatab Euroopa Välisteenistuse (EEAS) reformimist käsitlevate arutelude allikana Financial Times, et mõned liikmesriigid kaaluvad võimalusi Kallase mõju vähendamiseks — mida omakorda kasutaks ära komisjoni president Ursula von der Leyen, kes on üha enam laiendanud oma otsest rolli Ukraina, sanktsioonide ja kaitseküsimustes. UnHerd kirjutab samal ajal, et “Lääne juhid eitavad Ukraina sõjakaotusi” — see on väljaande kõige loetum uudis praegu.
Pinged on mitmetasandilised. Esiteks, Stubbi ettepanek seada suured pealinnad Brüsseli ette loob pretsedendi, mis võib nõrgendada EL-i välistegevuse ühtsust ka muudes küsimustes. Teiseks, osaline liikmesus piiratud hääleõigusega tähendaks, et Ukraina — ja teised kandidaatriigid — astuksid EL-i ilma täisliikmesuse tagatisteta, mis tekitab küsimuse, kas selline liikmesus oleks sisuline või näiline. Hollandi europarlamendi saadik Marieke Ehlers hoiatas MCC Brüsseli üritusel, et “Portugal ei näe Ukrainat kunagi samamoodi nagu Poola” — viidates sellele, et häälteenamus ei kaota geopoliitilisi pingeid, vaid surub need alla. Kolmandaks juhib The European Conservative tähelepanu sellele, et kui uued liikmesriigid saavad liituda ilma vetoõiguseta, tekib surve sama põhimõtet rakendada ka praegustele liikmetele.
Järgmisteks kuudeks tasub jälgida, kas EEAS-i reformiettepanekud võtavad konkreetse vormi ning kas Ukraina osaline liikmesus saab Euroopa Nõukogus arutlusele. Oluline on ka see, kuidas reageerivad Baltiriigid ja Poola Stubbi ettepanekule — nende riikide jaoks, kus Venemaaga diplomaatiline kontakt tähendab nõrkuse märki, on pealinnade edasiminek Moskvaga rääkimiseks sügavalt vastuoluline.
**Saksamaa §188: poliitikute pilkamine saab kriminaalkaristuse**
Saksamaa kriminaalkoodeksi §188, mis keelab poliitikute solvamise või tõsise arvustamise veebis, on jõudnud avaliku arutelu keskmesse pärast seda, kui kohus määras Facebooki kasutajale üle 2000 euro trahvi kantsleri Merzi “valetajaks” nimetamise eest. Küsitlusettevõte INSA uuris, mida sakslased sellest seadusest tegelikult arvavad: 43 protsenti pooldab §188 täielikku tühistamist, 32 protsenti soovib selle säilitamist ja 25 protsenti ei osanud vastata. Seaduse vastased on ülekaalus vasakpopulistliku BSW-i toetajate seas (58% poolt tühistamisele), liberaalide FDP toetajate seas (67%) ja rahvuskonservatiivse AfD toetajate seas (64%). Seaduse poolt on ennekõike valitsevate erakondade CDU ja SPD toetajad, eriti CDU-le: 55 protsenti neist soovib seaduse säilitamist. Eelmisel aastal algatati Saksamaal peaaegu 4800 kriminaalasja poliitikute solvamise ettekäändel — veel 2022. aastal oli see arv 1400.
§188 on olnud Saksa õigussüsteemis aastakümneid, kuid selle kasutamine on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Roheliste endine asekantsler Robert Habeck esitas üle 800 kaebuse — nende seas juhtumeid, kus keegi nimetas teda “idioodiks”. Ühel juhul korraldas politsei kodureid inimese vastu, kes kasutas seda sõna. Lekkinud dokumendid näitavad, et kantsler Merz esitas enne ametisse astumist “sadu” §188 kaebusi, sealhulgas juhtumeid, kus kedagi süüdistati memi avaldamises, kus Merz kujutati Pinocchiona. Merzi pressiesindaja väitel on ta sellise tegevuse lõpetanud, kuid prokurörid tegutsevad nüüd omal algatusel.
Olukorra vastuolu seisneb selles, et Saksamaa esitleb ennast vaba läänemaailma kaitsja ja demokraatia eestkõnelejana, samal ajal kui tema enda seadusandlus võimaldab süüdistada kodanikke sõnavabaduse kasutamise eest, mida enamikus lääne demokraatiates peetaks täiesti tavaliseks poliitiliseks kriitikaks. The European Conservative märgib, et seadust kasutavad ennekõike valitsuserakondi esindavad poliitikud opositsiooni ja tavakodanike vastu — ja see selgitab ka hääletustulemusi: need, kes on võimul, soovivad seaduse säilimist, need, kes ei ole, tahavad selle tühistamist. Üks kommentaator võrdles §188-d iseenesest absurdse olukorraga: “Minu tööriistakastis olev haamer võib samuti peaministri pead purustada, kuid see ei tähenda automaatselt, et ma seda kasutan. Milline õigussüsteem karistab ‘võimaluste’ eest?”
Küsimus, mida tasub edasi jälgida, on see, kas Saksamaa uue valitsuse survel §188 reformitakse või tühistatakse, ning kas teised EL-i riigid — kus samalaadsed nn vihakõne ja pilkamise vastased seadused on järjest enam kasutusel — liiguvad sama teed. See juhtum on kujunenud mõõdupuuks, mille abil mõõta EL-i deklareeritud pühendumust sõnavabadusele.
—