Teadus

Uus teoreetiline uuring võib anda selgituse James Webbi kosmoseteleskoobi (JWST) ühe intrigeerivama avastuse kohta: nn Väikeste Punaste Täppide (Little Red Dots) kohta, mida on täheldatud varajases universumis. 29. mail arXivi eeltrükiserveri vahendusel avaldatud artikkel väidab, et need objektid võivad olla mustad augud, mida tabatakse harvaesineva ja vägivaldse söötmispurske ajal, mil nende aine neelamise kiirus ületab … Read more

Pekingi Ülikooli doktorant Jawad Shabbir avaldas ajakirjas Precambrian Research uuringu, mis käsitleb Maa ajaloo ühte kõige halvemini mõistetud perioodi — arhaikumi ja proterozoikumi üleminekuaega. See ajavahemik hõlmas globaalset tektoonikalist arengut, kratoniseerumist, jäätumist, raudriba-settekivimite teket ning nn suurt hapnikustumissündmust, mis kõik on seotud superkontinentide kujunemisega. Uuring keskendub Hiina põhjaosa kratoni koosseisu kuuluvale Yinshani plokile. Varasemate uuringutega … Read more

Astronoomid on teinud märkimisväärse avastuse: leitud on varaseima teadaoleva vilkuva kvasari. Iga galaktika, sealhulgas Linnutee, südames paikneb ülimassiivne must auk. Kui must auk on aktiivne, tõmbab see enda ümber materjali – kuuma gaasi ja tolmu keerisena. Kui see kosmilise aine kogum kuhjub ja langeb musta auku, valgustab see ümbritseva piirkonna ning kiirgab tohutult energiat. Sellist … Read more

Teadlased on välja töötanud uudse organokataalüüsi meetodi, mis põhineb silüülium-Lewise happel. See tehnoloogia kasutab ioonpaari katalüsaatorit, mis ühendab dietüülsilüülium-iooni nõrgalt koordineeruva aniooniga. Meetod võimaldab sulfonamiidi rühmade otsesel sisestamisel funktsionaliseeritud ketoonühenditesse, sealhulgas beeta-ketoestritesse, mis on varem tavapäraste katalüütiliste meetoditega reageerima pannud olnud keeruline. Uus lähenemine võimaldab teostada reaktsiooni ühe potiga ehk üheastmelise protsessina, saavutades kuni 95-protsendilise … Read more

Sel aprillis sai inimkond kosmosest esireas koha, kui Artemis II Orioni kosmoselaev edastas kristallselge ülesvõttematerjali oma ajaloolisest teekonnast ümber Kuu – üle 402 000 kilomeetri kauguselt Maale – koduse internetiühendusega võrreldava kiirusega. Loe täispikka artiklit: Phys.org

Sama kolmemõõtmelist lasersskaneerimise tehnoloogiat, mida kasutatakse Rooma Colosseum’i seisukorra jälgimiseks, hakatakse kasutama São Paulo Ipiranga muuseumi konserveerimisprojektis Brasiilias. Sao Paulo Ülikooli arhitektuuri- ja urbanistikateaduskonna professor Beatriz Kuhl tutvustas algatust, mis peaks algama juulis. Loe täispikka artiklit: Phys.org

Haruldane hiina pangoliin (Manis pentadactyla) on esimest korda märgatud Ida-Nepalis asuvas Sunsari piirkonnas. See toob riigis kriitiliselt ohustatud liigi dokumenteeritud piirkondade koguarvu 28-ni. Loe täispikka artiklit: Phys.org

Rahvusvahelise Astronautika Akadeemia SETI komitee on uuendanud eeskirju tulnukate intelligentsuse tuvastamise hindamiseks ja avalikustamiseks. Loe täispikka artiklit: Phys.org

Göteborgi lasteloomaia hobused ei häiru laste ja täiskasvanute silitamisest. Küll aga tekitab neile stressi ekskavaatori müra. Göteborgi ülikooli teadlased avastasid selle, varustades kaheksa Gotlandi hobust südamemonitoridega. Uuring on avaldatud ajakirjas Zoo Biology. Loe täispikka artiklit: Phys.org

Carnegie Melloni ülikooli teadlased on näidanud, et bakterid suudavad varasematest kogemustest õppida, säilitada mälestusi läbi põlvkondade ja kohandada oma käitumist muutuvates keskkonnatingimustes — kõik ilma aju või närvisüsteemita. Uuring võib muuta teadlaste arusaama bakteriaalsete infektsioonide ja antibiootikumravi kohta. Loe täispikka artiklit: Phys.org