Geoloogiateenistuse uuring tõestab, et Eesti fosforiidist on võimalik toota nii fosforhapet kui ka eraldada sellest haruldasi muldmetalle. Praeguste maailmaturuhindade ja tehnoloogia juures poleks see aga majanduslikult tulus, mistõttu lükkavad otsustajad maavara kasutuselevõtu määramatusse tulevikku. Loe täispikka artiklit: Novaator
Astronoomid on Subaru teleskoobi abil teinud järelvaatlusi hiljuti avastatud eksoplaneedil TOI-1883 b, mis asub Maast 383 valgusaasta kaugusel. 5. juunil arXivi eeltrükiserveri vahendusel avaldatud tulemused näitavad, et tegemist on madala tihedusega super-Neptuuniga, mille tihedus on vaid 0,4 g/cm³. See teeb TOI-1883 b-st erakordselt “koheva” ehk paisunud planeedi, mille tihedus on märkimisväärselt väiksem kui meie päikesesüsteemi … Loe edasi
Havai ülikooli teadlased on avaldanud uuringu, mille kohaselt on San Andrease ja San Jacinto murrangusüsteemide tektooniline pinge Lõuna-Californias jõudnud viimase tuhande aasta kõrgeimale tasemele ning mõnes lõigus on see taseme juba ületanud. Uuring ilmus eelretsenseeritud ajakirjas Journal of Geophysical Research: Solid Earth. Teadlased koostasid arvutimudeli, mis simuleerib pinge kogunemist ja vabanemist viimase tuhande aasta jooksul, … Loe edasi
Washingtoni Ülikooli bioloogid avastasid elektrikalu uurides, kuidas aju eristab enda tegevusest tulenevaid sensoorseid signaale väliskeskkonna omadest. Uuring, mis avaldati ajakirjas Current Biology, keskendub nähtusele nimega korollaarne erutus — see on motoorse käsu koopia, mis saadetakse sensoorsetesse piirkondadesse, et anda teada, mida oodata enda tegevusest. Teisisõnu: kui sa teed müra, teavitab aju oma sensoorseid alasid sellest … Loe edasi
Eesti teaduste akadeemia kuulutas välja valimised kuue uue liikme leidmiseks. Kandidaatide saab esitada 1. oktoobrini 2026. Uusi akadeemikuid otsitakse astrofüüsika, elektroonika, filosoofia, geomaatika, haridusuuringute ja keemia valdkonnas. Akadeemia presidendi Mart Saarma selgitusel lähtusid nad uute kohtade avamisel riikliku teadusnõustamise vajadust. Tema sõnul on akadeemia valitsuse, riigikogu ja teiste asutuste sõltumatu teadusnõustaja. See tähendab, et teadlased … Loe edasi
Teadlased on välja töötanud päikeseenergiast töötava katalüsaatormaterjali, mis kasutab ühe footoni energiat kahe keemilise reaktsiooni üheaegseks läbiviimiseks: süsinikdioksiidi redutseerimiseks ja orgaaniliste jäätmete oksüdeerimiseks. Tavaliselt kasutatakse fotokeemilistes protsessides footoni energiat vaid ühes reaktsioonis, mistõttu osa energiast läheb raisku. Uus katalüsaator suudab aga mõlemat reaktsiooni korraga läbi viia, tootes mõlemas protsessis väärtuslikke kemikaale. See tähendab, et ühest … Loe edasi
Maailma rahvastiku üha suureneva linnastumise taustal kerkivad linnad antropotseeni võtmekomponentidena esile nii kliimamuutuste oluliste põhjustajatena kui ka innovatsiooni ja tegevuse potentsiaalsete suunajatena. Selleks et mõista linnade rolli Maa süsteemis ja kaardistada jätkusuutlikke tulevikuteid, seisavad teadlased silmitsi keerulise väljakutsega: tuleb lõimida mitmekesiseid erialadevahelisi andmeid ning tõlkida tulemused tõhusaks ja õiglaseks poliitikaks. Linnateadus püüab ühendada üldisi mustreid … Loe edasi
Novaatoris ilmus hiljuti Lauri Saksa kormoraniuuringut tutvustav artikkel. Töö autorid on aga statistiliste tõlgendustega tõsiselt eksinud, mistõttu pole võimalik selle põhjal kormorani mõju ülejäänud linnustikule selgelt hinnata, leiab Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Kunter Tätte artikli vastulauses. Loe täispikka artiklit: ERR
Elon Muski kosmosefirma SpaceX alustas reedel kauplemist Nasdaq börsil ajalooliselt suurima börsile minekuga (IPO). Tegemist on suurima esmase avaliku pakkumisega ajaloos, mis ekspertide hinnangul võib teha Muskist maailma esimese triljonäri. SpaceX on seni olnud eraettevõte, kuid börsile minek avab ettevõtte aktsiad laiale investorite ringile. Musk on üks maailma vastuolulisemaid ärimehi, kelle tegevus nii äri- kui … Loe edasi
Elon Muski asutatud SpaceX on rohkem kui kahe aastakümne jooksul saavutanud muljetavaldavaid tulemusi, kuid ettevõtte tulevikuplaanid tekitavad skeptikutes kahtlusi. SpaceX näeb ette Marsi kolooniaid, orbiidil asuvaid tehisintellekti (AI) andmekeskusi ning kiiresti korduvkasutatavaid rakette. Kriitikud leiavad aga, et sellised ambitsioonikad eesmärgid on pigem ulmekirjanduse vallast kui realistlikud lähituleviku plaanid. Vaatamata SpaceX-i tõelistele saavutustele — nagu taaskasutatavad … Loe edasi