NASA satelliidid avastasid ookeanilaine, mis võib viidata El Niño naasmisele

NASA satelliidid on tuvastanud tohutu sooja vee impulsi, mis jõuab Lõuna-Ameerika rannikule, andes märku, et tõenäoliselt on kujunemas El Niño nähtus. Sooja vett kannavad itta hiiglaslikud ookeanilained, mida tuntakse Kelvini lainetena. Need lained põhjustavad ka meretaseme tõusu rannikualadel. Kelvini lained liiguvad piki ekvaatorit läbi Vaikse ookeani ning need on üks peamisi näitajaid, mida teadlased jälgivad … Loe edasi

Klambrikujulised osakesed loovad materjali, mis on korraga tugev ja kiiresti lahtihargnev

Teadlased on avastanud, et klambrikujulised osakesed võivad omavahel põimuda, moodustades materjali, mis on ühtaegu tugev ja paindlik. Erinevalt tavapärastest materjalidest saab need osakesed lukustada vastupidavaks struktuuriks või vibratsiooni abil sekunditega lahti harutada. See ebatavaline käitumine tuleneb osakeste geomeetriast: klambrikujuline vorm võimaldab neil mehaaniliselt üksteise külge haakuda, ilma et oleks vaja liimi või muid sideaineid. Kui … Loe edasi

Kas paljud üliõpilased kaotavad lugemisoskuse?

Ajakirjas The Chronicle of Higher Education ilmunud essees kirjeldab ülikooli kirjandus- ja kirjutamisõppejõud Tyler Jagt, kuidas mitte ükski tema üliõpilastest ei suutnud läbi lugeda 20-leheküljelist artiklit, mille tema ise oli kümme aastat tagasi tudengina raskusteta läbi lugenud. Üks üliõpilane tunnistas, et kaotas pidevalt teemast järje. Jagt viitab 2024. aasta riiklikule haridusprogressi hindamisele, mille kohaselt olid … Loe edasi

Jalgpallieufooria ja sündimuse kasv: müüt või tegelikkus?

Kas rahvuslik jalgpallieufooria toob üheksa kuud hiljem kaasa beebibumi? See teooria on levinud pärast 2006. ja 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusi. 2014. aastal võitis Saksamaa finaalis Argentiina 1:0, üle 30 miljoni vaataja jälgis mängu telerist ning tänavad täitusid tähistajatega. Saksimaa perepoliitika ekspert Alexander Krauß ennustas juba enne finaali ajalehes Bild beebibumi: “Kui pall veereb, on tuju … Loe edasi

Tume elurikkus aitas lahendada Darwini 160 aastat vana mõistatuse

Tartu Ülikooli külalisteadlase juhitud töörühm leidis lahenduse, kuidas hinnata, millised liigid uues elupaigas püsima suudavad jääda. Leid aitab edaspidi hinnata, kuidas ökosüsteemid kliimamuutusele reageerivad. Rahvusvaheline teadlaste töörühm, kuhu kuulusid teiste seas Tartu Ülikooli külalisdoktorant Wen-Gang Zhang ja botaanika professor Meelis Pärtel, leidis uue lahenduse ühele ökoloogia pikaajalisemale vaidlusküsimusele: Darwini naturaliseerumise paradoksile. See käsitleb küsimust, millistel … Loe edasi

Ühe minuti loeng: mida suvepäevad ajuga teevad?

Meil Eestis on päev kord liiga pikk, kord liiga lühike. Suvel muutub Eestis lisaks ilmale ka meie aju töörežiim, märgib Tallinna Ülikooli nooremteadur Mark Tamm minutiloengus. Keha sisemisi ööpäevarütme juhib ajus suprakiasmaatiline tuum ehk keskne bioloogiline kell. Peaaegu igal keha rakul on omaenda ööpäevarütm ning just seesama bioloogiline kell aitab tagada, et eri kudede ja … Loe edasi

Oxfordi füüsikud lõid uut tüüpi Schrödingeri kassi kvantseisundi

Oxfordi ülikooli füüsikud on loonud täiesti uut tüüpi kvantseisundi, mis sarnaneb kuulsa Schrödingeri kassi mõtteeksperimendiga, kuid on sellest veelgi kummalisem. Erinevalt varasematest katsetest kasutasid teadlased seisundi loomiseks komponente, mis on ise tugevalt kvantloomusega — see tähendab, et mitte ainult tervik, vaid ka selle osad käituvad kvantsuperpositsiooni põhimõtete järgi. Tavaline Schrödingeri kassi seisund kujutab endast olukorda, … Loe edasi

Levinud naftatõrjemeetod jääb arktilistes oludes hätta

Soojenev kliima muudab Arktikat jäävabamaks ja suurendanud piirkonnas nii laevaliiklust kui naftareostuse riski. Muutuvad jääolud võivad aga mõjutada seniste naftareostuse tõrjevahendite toimivust, selgub Tartu ja Norra teadlaste värskest uuringust. Merejää on mikroorganismidele keeruline elupaik, kus tuleb toime tulla miinuskraadide, kõrge soolsuse ja jää sees paiknevate kitsaste soolveekanalitega. Siiski elab ka nendes tingimustes väike hulk bakteriliike, … Loe edasi

Kliimaseminar toob kokku teadlased ja otsustajad, et arutada Eesti valmisolekut kliimamuutusteks

“Kliimamuutused mõjutavad Euroopas juba praegu ühel või teisel viisil enamikku eluvaldkondi – alates metsadest ja põllumajandusest kuni linnaplaneerimise ning elamu- ja taristuehituseni välja. Seetõttu me ei käsitle kliimamuutustega kohanemist enam ammu kitsalt ühe valdkonna või üksiku asutuse küsimusena. Töötavate lahenduste leidmiseks on oluline valdkondadeülene koostöö ning teadmiste ja kogemuste jagamine riigi, kohalike omavalitsuste, teadlaste ja … Loe edasi

Teadlased leidsid viisi valgukokteilide maitse ja tekstuuri parandamiseks

Readingi ülikooli, Aberystwythi ülikooli ja Arla Foods Ingredientsi teadlased on välja töötanud uue vadakuvalgu tootmismeetodi, mis muudab valgukokteilid maitsvamaks ja suutundes siledamaks. Uuring avaldati ajakirjas International Dairy Journal. Varasemas uurimistöös töötasid teadlased välja tehnika, mis kasutab kontrollitud rõhku, et suruda vedel vadak läbi peene membraani. See võimaldas saavutada alfa-laktalbumiin-valgu kontsentratsiooni, mis on tavapärasest enam kui … Loe edasi