Euroopa linnad avavad oma jõed taas ujujatele

Euroopa linnad avavad oma jõed taas ujujatele

Euroopa linnad taastavad oma jõgesid ja kanaleid, muutes need taas ujumiskõlblikeks avalikeks aladeks. Pariisist Berliinini investeerivad omavalitsused sajandeid vanade veeteede puhastamisse, nähes ujutavat jõge kui olulist linnataristut, mitte luksust — eriti kuumalainete ja raskete suvede kontekstis. Kui Pariis avas eelmisel aastal Seine’i avalikuks ujumiseks, oli see osa laiemast muutusest: linnad käsitlevad jõgesid enam mitte insenertehnilise … Loe edasi

Barcelona püstitas uue kuumarekordi 40,5 °C

Barcelona püstitas uue kuumarekordi 40,5 °C

Barcelona registreeris kolmapäeval maksimumtemperatuuriks 40,5 °C, mis on linna kõrgeim näit 112 aasta pikkuse mõõtmisajaloo jooksul, teatasid ilmateenistused, kui Hispaaniat tabas järjekordne kuumalaine. Esialgne näit Fabra observatooriumis Barcelona lääneservas ületas eelmise rekordi 40 °C, mis mõõdeti 30. juulil 2024, teatas piirkondlik ilmateenistus Meteocat platvormil X. Barcelona El Prati lennujaamas, mis asub peaaegu merepinna tasemel Vahemere … Loe edasi

Euroopas kannatab äärmuslike ilmastikuolude all neli inimest viiest

Euroopas kannatab äärmuslike ilmastikuolude all neli inimest viiest

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ja Eurofoundi uue uuringu kohaselt on neli viiest eurooplasest kogenud äärmuslike ilmastikuolude mõju. Erinevad piirkonnad seisavad silmitsi erinevate ohtudega. Lõuna- ja Kesk-Ida-Euroopas on üle 85% elanikest kogenud kliimaga seotud häireid, alates õuekuumalainetest kuni talumatute sisetemperatuurideni. Metsatulekahjusid ja nende suitsu mainis 41% vastanutest Kreekas, 35% Portugalis ja 20% Küprosel, samas kui Euroopa keskmine … Loe edasi

Euroopa suplusvete kvaliteet paraneb, kuid vahed riikide vahel püsivad suured

Euroopa suplusvete kvaliteet paraneb, kuid vahed riikide vahel püsivad suured

Euroopa Keskkonnaameti 2025. aasta suplusvee raport hindas üle 22 000 supluskoha EL-is, Albaanias ja Šveitsis. 96% neist vastab miinimumnõuetele ning 85% sai hinnangu “suurepärane”. Kvaliteet erineb veekogu tüübist sõltuvalt. Rannikualad on esikohal 88% suurepärase hinnanguga, järved järgnevad 78%-ga ning jõed jäävad maha vaid 47%-ga umbes 1200 hinnatud kohast. Peamine probleem on bakteriaalne reostus E. coli … Loe edasi

Lugeja küsib: miks tänavu linnas nii palju pääsukesi on?

Lugeja küsib: miks tänavu linnas nii palju pääsukesi on?

Novaatori lugeja märkas Tallinnas ohtralt pääsukeselaadseid linde, keda ta polnud varem pealinnas nii massiliselt näinud. Miks neid tänavu just linnakeskkonnas nii palju paistab, kui nende arvukus Eestis viimastel aastatel pigem langeb, selgitab linnuökoloog Marko Mägi. Pääsukeste ja piiritajate arvukus võib Mägi sõnul linnakeskkonnas suur tunduda mitmel põhusel. “Praegu on esimese pesakonna pojad väljas ja linde … Loe edasi

Euroopa suplusvetest 85% on suurepärased, kuid probleemid püsivad

Euroopa suplusvetest 85% on suurepärased, kuid probleemid püsivad

Euroopa Keskkonnaameti uue aruande kohaselt vastas 96% Euroopa jälgitavatest suplusveekogudest tervisenõuete miinimumile ning ligikaudu 85% sai hinnangu “suurepärane”. See näitab, et aastakümnete pikkune EL-i keskkonnaregulatsioon on tulemusi andnud. Siiski on 1,5% jälgitavatest veekogudest endiselt hinnatud “halvaks”. Neid vaevavad püsivad reoveeülevoolud ja põllumajanduslik äravool, mis võivad põhjustada raskeid nakkushaigusi. EL suunab veesüsteemide parandamiseks üle 15 miljardi … Loe edasi

Alpid kuivavad: EL rahastab projekti Euroopa veetorni tuleviku hindamiseks

Alpid kuivavad: EL rahastab projekti Euroopa veetorni tuleviku hindamiseks

Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) hinnangul soojenevad Alpid ligikaudu kaks korda kiiremini kui maailma keskmine, ning liustike sulamine ohustab mägipiirkondade ja allpool elavate miljonite inimeste veevarustust. Contamines-Montjoie looduskaitseala Mont Blanci lähedal on üks katsealadest riikidevahelises Waterwise’i projektis, mis modelleerib Alpide veeressursside arengut erinevate kliimastsenaariumide korral. Projekti eesmärk on ühendada teadlased ja kohalikud kogukonnad jätkusuutlike veestrateegiate loomiseks. … Loe edasi

Põhjamaades leitud ohtlik võõrliik võib jõuda ka Eestisse

Põhjamaades leitud ohtlik võõrliik võib jõuda ka Eestisse

Põhjamaades on leitud uus ohtlik võõrliik: ooker-röövlamelane. Eestis ei ole liigi esinemine seni teada, kuid selle jõudmine siia on reaalne, eeskätt koos potitaimede, istutusmaterjali, mulla või kompostiga. Kliimaministeerium hoiatas, et kui ooker-röövlamelast (Obama nungara) märgati juba 2024. aastal Rootsis ning tänavu on sellest teatatud ka Soomes, siis on üsna tõenäoline, et see võib ka Eestisse … Loe edasi

Linnas aitab piiritajale pesakohti luua teisi liike arvestav mõtteviis

Linnas aitab piiritajale pesakohti luua teisi liike arvestav mõtteviis

Looduse mitmekesisena püsimiseks tuleb kooselus teiste liikidega arvestada ka inimmõjuga. Proovikivi on linna elurikkamaks muutmine, sest just seal on levinud inimesest lähtuv mõtteviis. Hannah Bourne-Taylor, endine modell, keda nüüd tuntakse tegusa looduskaitsjana, võttis südameasjaks seista Suurbritannias piiritajate eest. Tähelepanu saamiseks võttis ta end alasti, kattis keha piiritaja-kehamaalinguga ning pidas 2022. aasta novembris Londoni Hyde Parkis … Loe edasi

Põhjamaades leitud ohtlik võõrliik võib jõuda ka Eestisse

Põhjamaades leitud ohtlik võõrliik võib jõuda ka Eestisse

Ooker-röövlamelane on Lõuna-Ameerikast pärit maismaal elav röövtoiduline lameuss. Ta ei ole inimesele otseselt ohtlik, kuid võib ohustada mullaelustikku, sest toitub vihmaussidest, tigudest, nälkjatest, putukavastsetest ja teistest mullaselgrootutest.   Vihmaussid ja muu mullaelustik on olulised mulla viljakuse, struktuuri, veerežiimi ja aineringe hoidjad. Seetõttu võib liigi levik kahjustada nii elurikkust kui ka mullaökosüsteemide toimimist ja seega ka toidujulgeolekut.  … Loe edasi