Muusikabänd Sõpruse Puiestee avaldas hiljuti uue albumi „Paneelide puhtus ja ilu”, mis kajastab bändi rahulolu oma eluga. Allan Vainola ja Mait Vaik rõhutasid, et bänd tunneb end praegu kindlamalt ning liikmetel on paremad teadmised ja vormid kui algusaegadel. Vaik ütles, et õnne võtmeks on rahu ja süüa olemasolu. Loe täispikka artiklit: ERR
Arhitektuuriajaloolane Oliver Orro kirjutab, kuidas Ungern-Sternbergide kalevivabrik loi 19. sajandil Kärdlasse unikaalse tööstusaedlinna, kus töölised said omada oma maja ja aiamaad. Ligi kahe sajandi pärast on sellest eripärasest linnaplaanitusest vaid vähesed jäljed alles. Orro küsib, miks kaovad Kärdla eriarvamuse määratlenud hooned ja kas vana meistrite maja lammutamine Pargi tänaval on piisavalt läbi kaalutud. Loe täispikka … Loe edasi
Cannes’i filmifestivaalil esitletud Lukas Dhonti film „Argpüks” käsitleb Esimese maailmasõja ajaloost pärit lugusid naiseks riietunud meestest. Kriitikus Tristan Priimägi sõnul on see Dhonti karjääri parim teos, mis emotsionaalselt ja visuaalselt üle ootuste õnnestunud – film näitab meeste õrnemat poolt ja emotsionaalset sügavust üksnes pildiga jutustamise kaudu. Loe täispikka artiklit: ERR
Luuletaja ja laulutekstide autor Jüri Leesment rääkis, kuidas ta koos Alo Mattiiseniga lõi 1987. aastal isamaaseid laule, sealhulgas „Ei ole ükski ükski maa”. Leesmendi sõnul ei tahtnud nad kirjutada nutulaule, vaid laule, mis ässitaksid ja ärataksid inimesi. Laulud kirjutati väga kiiresti ja said alguse nende sõprusest Jõgeval, kus nad märkasid, mis ühiskonnas toimub ja kirjutasid … Loe edasi
Kirjandusteadlane Janika Kronberg analüüsib Bernard Kangro romaani „Taeva võtmed”, mis on kirjutatud jätkuna A. H. Tammsaare „Põrgupõhja uuele Vanapaganale”. Kangro vihjetest ja sümbolitest tulvil teos seob Lõuna-Eesti maastikud, pärimuse ja sümbolid looga, kus hea ja kuri põimuvad ootamatutel viisidel. Kronberg uurib, kuidas ühe erakliku leerilapse saatus saab kommentaariks 20. sajandi murdelisele ajale. Loe täispikka artiklit: … Loe edasi
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Virginia Woolfi „Päevikut 1915-1919″, kus tark inimene peegeldab maailma sõnutsi. Päevik käsitleb sõjaaegseid ning maailma muutuste ajastuks ja pakub köitvat lugemist. Sinijärv rõhutab, et kirjutal inimesel peaks olema oma tuba ja sõltumatu sissetulek. Loe täispikka artiklit: Postimees
Muusik Liisi Koikson rääkis saates „Hommik Anuga”, et argielu võttis vahepeal liiga palju üle ja ta hakkas kaotama seda, milles ta muusikana hea on. Koikson kirjutab praegu uut muusikat ja aasta lõpus ilmub tema plaat. Muusik on enda elu nüüd rohkem enda kätte võtnud ning rääkis, kuidas lapsekasvatus ja igapäevased kohustused piirasid tema loometöös. Loe … Loe edasi
Rumeenia režissöör Cristian Mungiu pälvis Cannes’i filmifestivalil parima filmi auhinna Kuldse Palmioksa teist korda. Tema draama „Fjord” peaosadega Sebastian Stan ja Renate Reinsve käsitleb rumeenia evangeelse perekonnas juhtunud lapse väärkohtlemise juhtumit ja vastuolud Norra sotsiaalsüsteemiga. Mungiu on üheteistkümnes filmitegija, kes on selle prestižikamate auhinna võitnud kaks korda. Loe täispikka artiklit: ERR
Nädala horoskoop käsitleb erinevate sodiaagi märkide tulevikuväljavaateid. Amburit ootab romantilise suhte võimalus, samas kui Lõvi võib lahti saada raskest vastutusest. Astroloog rõhutab, et päikesemärgil põhinevad horoskoobid on vaid meelelahutus ning tõelisemad ennustused peituvad individuaalses sünnikaardis. Loe täispikka artiklit: Postimees
1901. aastal asutati Tallinna Jalgratta Sõitjate Selts „Kalev”, mis hiljem sai nimeks Eesti Spordiselts Kalev. Seltsi esimene esimees oli Ferdinand Karlson ja aseesimees Konstantin Päts, kes hiljem sai Eesti presidendiks. Ajaloo jooksul on Kalev kasvanud üheks suuremaks spordiühenduseks kogu Eestis, kuhu kuuluvad erinevad spordiklubid ja -koolid Tallinnas ja Tartus. Loe täispikka artiklit: Postimees