Viimastel aastatel on immigratsioonivastane meelsus maailmas üha enam levinud. Üks peamisi murekohti on immigratsiooni võimalik mõju sihtriigi heaolussüsteemile, sealhulgas tervishoiule. Sellised hirmud vähendavad avalikku toetust nii immigrantide vastuvõtmisele kui ka ümberjaotavatele sotsiaalpoliitika meetmetele. Uus uuring uurib, kuidas tervishoiusüsteemi ülesehitus mõjutab kohalike elanike eelistusi immigrantide suhtes. Leiti, et riikides, kus tervishoiuteenused on universaalsed ja maksumaksja rahastatud, on kohalikud elanikud immigrantide suhtes kriitilisemad, kuna kardavad ressursside jagamist. Seevastu riikides, kus tervishoiu rahastamine põhineb kindlustusmaksetel või erarahastamisel, on immigratsioonivastane meelsus tervishoiuga seotud põhjustel väiksem. Uuring rõhutab, et tervishoiusüsteemi struktuur on oluline tegur, mis kujundab avalikku arvamust immigratsiooni küsimuses, ning poliitikakujundajad peaksid seda arvesse võtma, kui soovivad suurendada ühiskondlikku toetust nii immigratsioonile kui ka universaalsetele sotsiaalteenustele.
