Ajakirjas Nature avaldatud uus uuring aitab selgitada, kuidas selgroogsed loomad arenesid välja mitmekesise ajurakkude kogumiga, mis eristab neid teistest loomadest. Teadlased leidsid, et rohkem kui 450 miljonit aastat tagasi toimunud geneetilise tööriistakomplekti dramaatiline laienemine – täpsemalt genoomi kahekordistumine – lõi eeldused erinevate ajurakkude tekkeks. Need rakulised uuendused on ühised kõigile selgroogsetele, alates primitiivsetest kaladest kuni imetajateni välja, ning moodustavad tänapäeval nähtavate keerukate ajude aluse. Genoomi dubleerimised võimaldasid luua uusi geene, mis omakorda võimaldasid tekkida uutele rakutüüpidele. See avastus selgitab ühte evolutsioonibioloogia põhiküsimustest: miks on selgroogsete ajud nii palju keerukamad kui selgrootute omad, hoolimata sellest, et mõlemad loomade rühmad jagavad ühiseid eellasi. Uuring rõhutab genoomi dubleerimiste keskset rolli selgroogsete aju evolutsioonis.
