**Iraani sõda eskaleerub: USA leidis endale uue ettekäände, maailmamajandus kannatab**
10. juunil 2026 eskaleerus USA ja Iraani vaheline sõjaline vastasseis uue astme võrra. USA sõjavägi ründas Iraani 20 sihtmärki — linnu ja infrastruktuuri, sealhulgas veereservuaare Siriki piirkonnas — tuginedes väitele, et Iraan lasi alla USA Apache kopteriõhusõiduki Hormuse väina lähedal. Iraan vastas kiirelt: IRGC teatas droonirünnakutest USA varade ja baaside pihta piirkonnas, sealhulgas F-35 angaaride pihta Jordaanias asuval USA baasil. Iraani ametnikud eitasid kopteri allatulistamist kategooriliselt. Sõjaekspert Daniel Davis ja endine CIA analüütik Larry Johnson leidsid, et esitatav ettekääne on tehnilistel põhjustel usaldamatu: Shahed-tüüpi ründedrooni sirglennupõhimõte ja suur lõhkepea muudab liikuva kopteriründe ja mõlema piloodi ellujäämise peaaegu võimatuks. Wall Street Journali teatel ei olnud Trump algselt veendunud, et Iraani tuleb rünnata — tema meelt muutsid kaitseminister Pete Hegseth ja kindralstaabi ülem Dan Caine. (Naked Capitalism, 10. juuni 2026)
See juhtum ei ole isoleeritud. Alates veebruarist 2026 on USA ja Iisrael pidanud Iraani vastu pikaajalist madalaintensiivsusega sõda, mis on blokeerinud Hormuse väina kaubandusliikumise ligi 90–95% ulatuses. Nüüd on olukord halvenenud: Jemenist tegutsevad Houthid taaskehtestasid Punase mere blokeerimise Iisraelile ja tema liitlastele sobilike laevade suhtes. OilPrice andmetel on Brenti toornafta hind tõusnud 94 dollari lähedale, USA nafta ladud Cushingis on langemas kriitilisse lähedusse talitluslikust miinimumist — hinnanguliselt jääb nädal puhvrit. USA tarbijahinnaindeks tõusis mais 4,2% aastabaasilse, lennupiletid kallinesid 27%. (OilPrice, 10. juuni 2026; Naked Capitalism, 10. juuni 2026)
Olukorra pinged on mitmesugustes. Esiteks: Iisrael on korduvalt ignoreerinud Trumpi korraldusi peatada Liibanoni pommitamine, mis on kildunud vaherahu läbirääkimised. Teiseks: Iraan keeldub jagamast oma külmutatud varasid ning nõuab tuumaprogrammile mõistlikke tingimusi — positsioonid, mida USA ei aktsepteeri. Kolmandaks: kui Iraani vahenditega lühendatakse Pärsia lahe riikide naftataristu ja magestusseadmed, viib see maailmamajanduse kollapsini. Kindral Douglas Macgregor ütles selgelt: “USA on olukorras, millest ta ei saa võitjana välja tulla — lahkuda tähendab kaotuse tunnistamist, jätkata tähendab enesehävitust.” Jälgida tuleks nafta varude edasist langust, Türgi lähituleviku positsiooni — Erdoğan on ähvardanud rünnata Iisraeli — ning seda, kas Pärsia lahe riigid allianssi lõpuks murravad. (Responsible Statecraft, 8. juuni 2026; MintPress News, 10. juuni 2026)
**NDAA paragrahv 224: USA ja Iisraeli sõjaväe ühendamine ning meedia vaikiv kaasosalus**
USA kaitsekulutuste aastaseaduse (NDAA) sügavuses peitub paragrahv 224, mis on muutunud üheks kõige tulisemaks poliitiliseks lahinguks Washingtonis. Säte käsitleb USA ja Iisraeli sõjaväestruktuuride lõimimist ühtseks tervikuks — sealhulgas ühiseid komandopunkte ja koostalitlusvõimet. Responsible Statecraft kirjutas, et katse seda peatada nurjati kongressis otseselt Iisraeli-meelsete jõudude survel: asjaomane seadusemuudatusettepanek tõrjuti kõrvale enne hääletust. Samaaegselt annab senaator Tom Cottoni juhtimisel liikuv meede võimaluse sundida USA-d jagama Iisraeliga tundlikku luureandmestikku, mis ületab praeguse koostöö mahu märkimisväärselt. (Responsible Statecraft, 10. juuni 2026)
Meediapoolel on ilmekaks näiteks Washington Posti arvamusartikkel, mis kaitses paragrahvi 224 avalikult — ilma mainimata, et kirjutaja on otseses rahalises suhtes Iisraeli-seotud ettevõtete ja organisatsioonidega. Responsible Statecraft tuvastanuvastas selle huvide konflikti oma analüüsis. Ron Paul nimetas paragrahvi 224 otseselt riiklikuks suveräänsusrünnakuks: “Me ei tohi ühendada oma sõjaväge ühegi välisriigiga.” (Antiwar, 9. juuni 2026) MintPressil ilmunud materjal käsitleb ka NDAA-s sisalduvat laiemat tendentsi: küberrelvi, tehisaruga relvastuse arengut ja nende seoseid Iisraeli ning USA kaitsetööstusliku kompleksiga.
Vastuolud on selged. Ühelt poolt väidavad paragrahvi 224 toetajad, et see on praktilise koostöö tehniline vahend. Teisalt viitavad kriitikud — nii vasakult kui ka Trumpi tiibadelt — et see ohustab USA suveräänset otsustusõigust sõjalistes küsimustes ja seob USA Iisraeli poliitiliste valikutega piirkonnas, kus Iisrael korduvalt on Trumpi juhiseid ignoreerinud. Tähelepanuväärne on, et NDAA debatt toimub ajal, mil Iisrael tegeleb aktiivselt USA soovide vastu. Jälgida tuleks paragrahvi 224 lõpphääletust kongressis ning seda, kas luureandmete jagamise kohustuse sätted jõuavad lõplikku seaduseteksti.
**Trumpi administratsioon lõpetas kriminaaluurimise vabariiklaste senaatori vastu**
ProPublica avalikustas, et Trumpi administratsioon lõpetas aktiivselt käimasoleva kriminaaluurimise, mis käsitles vabariiklaste senaator Jim Justice’i kivisöeettevõtteid. Keskkonnaamet (EPA) ja justiitsministeerium uurisid võimalikke kuritegelikke rikkumisi Justice’i söeimpeeriumis, kuid aseprokurörüldise büroo lõpetas töö käsu “pliiatsid maha” abil. Justice’i söeettevõtted on aastate jooksul kogunud sadu miljoneid dollareid trahve ja kohtukaotusi ning nende vastu käib mitu tsiviilasja, kuid nüüd on kriminaaluurimine tehtud lõpp. (ProPublica, juuni 2026)
Teine ProPublica avaldused käsitleb Trumpi poja Donald Trump Jr. seoseid India miljardäri Mukesh Ambani ettevõttega Reliance Industries. Varjatud osalusega Texase ettevõte, millega Trump Jr. on seotud, teatas vähemalt 100 miljoni dollari suurusest investeeringust Ambani poolt — samal ajal saavutas Ambani pere Trumpi administratsioonilt olulisi poliitilisi võite. Varem, kaks nädalat tagasi, avalikustas ProPublica, et Valge Maja sekkus aktiivselt, et kindlustada Trump Jr.-ga seotud ettevõttele 620 miljoni dollari suurune tehing.
Need kaks lugu koos joonistavad selge mustri: Trumpi administratsioon kasutab riigivõimu vahendina nii poliitiliste liitlaste kaitsmiseks kui ka isikliku kasu teenimiseks. Oluline ebaselgus jääb: kas tegemist on laiema süsteemse nähtusega, mida keegi ei suuda peatada, või üksikute juhtumitega, mis ei moodusta süsteemi? ProPublica uurimistöö on seni põhjalikum, kuid kohtu- ja uurimisressursse suunatakse administratsiooni enda mõjusfääri alt välja. Jälgida tuleks, kas justiitsministeeriumi sõltumatus jätkab ka muude poliitiliselt tundlike asjade sulgemist.
—