Endise Briti välisluureteenistuse (MI6) ohvitseri Alastair Crooke analüüsi kohaselt on USA ja Iraani vastasseis jõudnud uude faasi, kus Iraan panustab teadlikult piiratud sõjaliste episoodide strateegiale, mis võivad siiski laieneda regionaalseks konfliktiks, kui USA ja Iisrael otsustavad olukorra järsult eskaleerida. Iraani tugevaimaks kaardiks on võime tekitada Pärsia lahe infrastruktuurile ebaproportsionaalselt suurt kahju ning kontroll Hormuzi väina üle, mida Iraan kinnistab koos Omaniga. Iga katse Iraani laevu peatada või rünnata tõotab järjest karmimaid vastumeetmeid. Näiteks 3. juunil tulistas USA Hormuzi lähedal Iraani tankerile Hellfire-raketi, millele Iraan vastas laeva Panaya ründamisega ning kolme tiibrakettide laine saatmisega Kuveidis asuvale USA õhu- ja helikopteribaaside vastu. Teise olulise tegurina toob Crooke välja Iraani juhtide kasvava veendumuse, et läbirääkimistest Trumpi administratsiooniga pole mõtet: USA esitab pidevalt ülespoole paisutatud nõudmisi ning muudab positsioone ennustamatult. Iraani otsuse läbirääkimised peatada taga peitub ka arusaam, et USA ja Iisraeli veebruarikuise rünnaku tegelik eesmärk polnud kunagi režiimivahetus iseeneses.