Poliitiline kriis on Narvas kujunenud õiguslikuks ja institutsionaalseks konfliktiks, mille keskmes on see, kas linna juhtimisel tuleb lähtuda volikogu enamuse tahtest või on võimalik volikogu töö halvata menetluslike ja administratiivsete võtetega ka siis, kui enamus on selgelt olemas, kirjutab Aleksei Jevgrafov. Kuna Narva linnas toimuv poliitiline kriis on pälvinud palju kõneainet, siis on olukorra mõistmiseks vaja sündmused kronoloogilises järjekorras lahti kirjutada, et huvilised saaksid toimuvast põhjaliku ülevaate. Sündmused said alguse juba 2026. aasta märtsis, kui Mihhail Stalnuhhin ja linnapea Katri Raik kaotasid linnavolikogus enamuse toetuse. Sellest ajast alates on volikogu enamus soovinud arutada umbusaldusavaldusi nii volikogu esimehele Mihhail Stalnuhhinile kui ka linnapea Katri Raigile.
