Patrick Keeney kirjutab Epoch Timesis Henry Nowaki brutaalse mõrva kajastamisest Suurbritannias. Keeney väitel on peavoolumeedia suunanud tähelepanu ohvri asemel nn äärmusliku parempoolsuse tõusule, kasutades tragöödiat ideoloogilise narratiivi kinnitamiseks. Keeney kritiseerib meediat selle eest, et iga ühiskondlik pinge immigratsiooni, kuritegevuse, identiteedi või ebavõrdse kohtlemise ümber tõlgendatakse kohe parempoolse äärmusluse prisma läbi, selle asemel et hinnata, kas avalikkuse mured on põhjendatud. Autori hinnangul paljastab see refleks sügava intellektuaalse ammendumise: selgitusraamistik, mis domineeris avalikus diskursuses kakskümmend aastat tagasi, on jäänud muutumatuks, hoolimata korduvatest ebaõnnestumistest tegelikkuse selgitamisel. Keeney märgib, et iga valimisüllatus, protestiliikumine või rahulolematus tõlgendatakse sama nähtusena. Mõistlikum seletus oleks aga see, et avalik frustratsioon tuleneb tajust, et institutsioonid ei toimi enam ühtsete põhimõtete alusel ning et võimud on rohkem huvitatud avaliku arvamuse juhtimisest kui tegelike murede lahendamisest.
