ÜRO kolmas maailmamere hinnang, mille koostamisel osales ligi 600 teadlast 86 riigist, hoiatab, et maailma ookeanid on inimtegevuse tõttu tugeva ja kiireneva surve all. Meretase tõuseb üha kiiremini: enne 2015. aastat kasvas see 2 mm aastas, kuid 2023. aastaks oli tõus kiirenenud 4,3 mm-ni aastas. Seega on tõusukiirus kümne aastaga kahekordistunud. Alates 2018. aastast on toimunud 16% kogu ookeani soojenemisest, mis on registreeritud alates 1955. aastast. Suurim soojenemine on täheldatud Atlandi ookeanis ning India ja Vaikse ookeani lõunaosades. Lisaks meretaseme tõusule avaldavad ookeanidele survet reostus ja suuremahuline töönduskalapüük, mis põhjustavad bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Teadmiste lüngad on endiselt suured: 2025. aastaks on kaardistatud vaid 27% merepõhjast. Greenpeace’i kampaaniaühendaja Lukas Meus nõuab, et valitsused looksid täielikult kaitstud ookeanikaitsealad ja suleksid suurte merepiirkondade juurdepääsu inimtegevusele. Valitsused on lubanud kaitsta 30% maailma ookeanidest aastaks 2030.
