Teadlased on tuvastanud mitu omavahel seotud tegurit, mis kiirendavad Antarktika merejää sulamist. Traditsiooniliselt kujutame merejääd ette lumise valge pinnana, kuid tegelikkus on keerukam. Lained murravad jääpindasid väiksemateks tükkideks, suurendades sulamist kiirendavat servaala. Samal ajal tekivad jääle sulaveest väikesed tiigid, mis neelavad päikesevalgust palju tõhusamalt kui valge jää, kiirendades seeläbi edasist sulamist. Eriti murettekitav on rohevetikate levik jää pinnal: need vetikad värvivad jää roheliseks, vähendades selle albeedot ehk peegelduvust ning suurendades soojusneeldumist. Kõik kolm tegurit toimivad omavahelises tagasisidesüsteemis: rohkem sulavett tähendab rohkem tiike, tiigid soodustavad vetikate kasvu, vetikad vähendavad peegelduvust ja neelavad rohkem soojust. Antarktika merejää on viimastel aastatel rekordiliselt vähenenud, ning teadlaste sõnul on nende protsesside mõistmine ülioluline, et prognoosida jää edasist käitumist kliimamuutuste kontekstis. Uuringud näitavad, et ainuüksi lumiste tingimuste jälgimine ei anna piisavat ülevaadet merejää tegelikust olukorrast.
