Yukoni igikeltsa sügavusse tuhandeid aastaid tagasi säilinud maaoravate väljaheited on osutunud erakordselt väärtuslikuks teaduslikuks leiuks. Nendest väljaheidetest õnnestus eraldada ja järjestada keskkonna-DNA kümnete taime-, putuka-, mikroobi- ja suurimetajaliikide kohta, andes üksikasjaliku geneetilise pildi keskkonnast, mis tänapäeval enam ei eksisteeri. Tegemist on ühe vanimaga iidsest DNA-st, mida on kunagi leitud ja järjestatud. Leiud pärinevad piirkonnast, mis oli osa nn Beringiast — pleistotseeni ajastul eksisteerinud maismaakoridorist Aasia ja Põhja-Ameerika vahel. Uurimus annab teadlastele harukordse võimaluse mõista, millised liigid sel ajal koos elasid, kuidas ökosüsteemid toimisid ja kuidas kliima muutus mõjutas elurikkust. Maaoravad kogusid toitu ja materjale oma urgudesse, luues justkui loodusliku arhiivi, mis säilis igikeltsa tõttu puutumatuna. See avastus avardab oluliselt teadmisi Arktika evolutsioonilisest ajaloost ja iidsete ökosüsteemide toimimisest.
