Läti ülikoolides väheneb kohalike üliõpilaste arv, kuid välisüliõpilaste osakaal kasvab — eelmisel aastal moodustasid nad 16% kõigist üliõpilastest. Läti parlament arutas maikuus parlamendikomisjoni lõpparuannet, mis soovitab seada kvoodid kolmandate riikide kodanikele elamislubade andmisel ning piirata ka välisüliõpilaste arvu. Välisüliõpilaste majanduslik mõju on hinnanguliselt 385 miljonit eurot aastas, kuid nende värbamine nõuab märkimisväärseid kulutusi. Daugavpilsi ülikool maksis Hiina vahendusagentuuridele iga värvatud üliõpilase eest 1000 eurot, mis on kolmandik aastasest õppemaksust. Läti ülikool maksis agentuuridele kokku üle 13 000 euro, bioteaduste ja tehnoloogia ülikool üle 15 000 euro ning Riia tehnikaülikool (RTU) enam kui 360 000 eurot. Agentuuridele makstakse tavaliselt alates 10% üliõpilase aastasest õppemaksust. Ülikoolide ja haridusministeeriumi esindajad rõhutavad, et agentuurid toimivad filtrina, aidates leida kvaliteetseid üliõpilasi, kuid lõpliku vastuvõtmise otsuse teeb alati ülikool ise. Samuti jälgitakse üliõpilaste õppeedukust ja loengutes osalemist ning probleemide ilmnemisel koostöö agentuuriga lõpetatakse.
