Läti putukateadlane Spuņģis selgitas, miks sel kevadel on sääski tavapärasest vähem näha olnud: sooja ja kuiva ilmaga on lombid ja veekogud kiiresti aurustunud, mistõttu sääskedel polnud kus areneda. Möödunud talv oli aga sääskedele soodne, kuna paks lumikate hoidis temperatuuri stabiilsena. Sääsevastsetel kulub arenguks umbes kaks nädalat ning kuna vihma on juba sadanud ja ilmaprognooside järgi tuleb veel, peaks sääski jaanitule ajaks piisavalt olema. Teadlane rõhutas, et sääsed mängivad looduses olulist rolli — nad on toiduks lindudele, ämblikele ja veeselgrootutele ning nende hammustused aitavat tugevdada immuunsüsteemi. Spuņģis lisas, et ka puugid said talvest hästi läbi. Sotsiaalmeedias on koeromanikud kurtnud, et peavad sel aastal loomadelt eriti palju puuke eemaldama. Teadlane selgitas, et see sõltub puugiliigist ja asukohast — näiteks kirjuniidupuuk esineb Läti Daugava jõe vasakul kaldal väga tihedalt, kohati sadu isendit ühel rohumaal. Karjapuugid on kõige arvukamad metsaaladel, eriti lehtmetsades, kus elab rohkesti väikseid imetajaid nagu karihiired.
