Tavaliselt kannab DNA teavet, mis võimaldab organismidel areneda, toimida ja tunnuseid põlvest põlve edasi anda. Siiski ei seleta DNA üksi, kuidas geenid erinevates rakkudes ja keskkondades sisse või välja lülitatakse. Seda reguleerivad osaliselt epigeneetilised tegurid, nagu DNA metülatsioon — keemiline modifikatsioon, mis suudab geenide aktiivsust mõjutada ilma geneetilist koodi ennast muutmata. Epigeneetika uurib pärilikke muutusi geenide ekspressioonis, mis ei tulene DNA järjestuse muutustest. Uued uuringud näitavad, et sellised epigeneetilised muutused võivad loomadel põlvest põlve edasi kanduda, mis tähendab, et keskkonnast või elustiilist tingitud geeniregulatsiooni muutused võivad mõjutada järeltulijaid isegi siis, kui DNA järjestus ise muutumatuks jääb. See avastus avardab oluliselt arusaama pärilikkusest ja võib mõjutada meie teadmisi haiguste, arengu ning evolutsiooni kohta.
