—
**Globaalne — 7. juuni 2026**
—
**1. Hormuz’ väin neljandas sõjakuus: naftaturg pimeduses, inventarid kriitilisel tasemel**
*Valdkond: Geopoliitika ja majandus*
*Allikad: OilPrice, Responsible Statecraft, Antiwar, MintPress News*
USA-Iraani sõda, mis puhkes veebruaris 2026 Trumpi ja Netanyahu ühisalgatusel, jõudis neljandasse kuusse ilma selge lõputa. Hormuz’ väina kaudu toimuv tankerite liiklus on langenud 90–95% võrreldes eelsõjaaegsete tasemetega ning enamik allesolevatest sõitudest toimub nn tumepimeda režiimis — transpondrid välja lülitatud. Ettevõtte Vortexa andmetel moodustasid “varjatud” sõidud mais 65,2% kõikidest Hormuz’ transiitidest. Nähtus, mis varem iseloomustas üksnes sanktsioonide all olevaid Iraani tüüpi laevu, on nüüd muutunud üldiseks kaubandustavaks, muutes globaalse naftavoo tegeliku mahu analüüsijatele praktiliselt jälgimiskõlbmatuks. WTI toornafta oli 7. juuni seisuga 90,54 dollarit (-2,69%), Brent 93,09 dollarit (-2,04%) — hinnad on langenud diplomaatiliste lahenduste ootuses.
Taustaks: USA ja Iisrael alustasid pealetungi Iraanile väidetava tuumaohu tõttu, kuid IAEA hoiatas nüüd, et Iraani tuumarelva väljatöötamise tõenäosus on sõja algusest saati *hoopis kasvanud*. Iraani naftaeksport on langenud kuueaastase miinimumini, Iraani rünnak Kuveidi lennujaamale on suurendanud Pärsia lahe riikide ebakindlust, ning Omani naftaterminali ründamine on raputanud viimastki piirkondlikku turvalist nurka. Iraak üritab kolmekordistada torujuhtme kaudu toimuvat naftaeksporti, et Hormuz’ puudumist korvata, kuid varud kogu maailmas on langenud ohtlikult madalale.
Peamine vastolu: turud hindavad nafta alla, kuna usuvad, et rahuläbirääkimised edenevad. Tegelikkus on aga vastupidine — Iraan on peatanud kõnelustes osalemise (OilPrice, 4. juuni: “Iran Says ‘No Tangible Progress’ in Talks with U.S.”), Trump ähvardas Omani — seni peamist vahendajat — “õhku lasta”, ning USA Esindajatekoda hääletas küll sõjavolituste piiramise poolt, kuid see ei too kaasa kohest muutust. Exxoni asedirektor Neil Chapman hoiatas Bernsteini konverentsil, et kui varud järgmiste nädalate jooksul kriitilise piiri ületavad, “tõuseb Brent mudelite kohaselt 150–160 dollarini.” Chevron’ tegevjuht Mike Wirth lisas: “Puhvrid ja šokiabsorbeerijad on tasapisi tühjaks tõmmatud… Me tõenäoliselt näeme neid survestegureid juulis otseselt füüsilistes hindades.” Tuleb jälgida, kas Iraaniga suudetakse lähiajal saavutada kasvõi osalise Hormuz’ avamise kokkulepe ning kas rahuläbirääkimised taastuvad.
—
**2. USA Kongress hääletab Iisraeli-USA sõjalise ühendamise poolt — “America First” kaotab**
*Valdkond: Poliitika ja geopoliitika*
*Allikad: Responsible Statecraft, MintPress News*
USA Esindajatekoja Relvajõudude Komitee lükkas 4. juunil tagasi muudatusettepaneku, mis oleks eemaldanud kaitseeelarvest punkti 224 (Section 224) — sätte, mis kavandab USA ja Iisraeli sõjalise tööstuse integratsiooni sügavamale kui USA-l on seda “ühegi teise riigiga maailmas.” Säte sisaldab ühiseid teadus- ja arendustegevusi, relvade kaastootmist, ühisettevõtteid, süsteemide “võrguintegratsiooni” ja “andmefusiooni” — ehk USA sõjaväe andmeid jagaks ka Iisrael. Kriitiliselt nihutaks see senise 3,8 miljardi dollari suuruse iga-aastase Iisraeli abi Pentagoni hankeprotsessidesse, kus järelevalve on haruldane.
Selle vastu esines demokraat Ro Khanna “America First” argumendiga: “Olen meeskond Ameerika eest. Iisraeli SKT on väiksem kui üks linnaosa minu valimisringkonnas, ent Netanyahu arvab, et saab dikteerida USA poliitika.” Tema muudatusettepanek lükati suure enamusega tagasi. Enamusel olid ka faktilised argumendid vildakad — Quincy Instituudi uurija Ben Freemani sõnul esitasid toetajad “poolikuid tõdesid ja otseüteldud valesid” sätte tegeliku ulatuse kohta. Märkimisväärne on, et sätte toetab isiklikult Benjamin Netanyahu. Pew Research küsitlus avaldas samas: 36 riigis on Iisraeli suhtes ebasoodsad meeleolud, 5 kontinendil ligikaudu kaks kolmandikku vastanutest suhtub Iisraelisse halvasti.
Põhiline pinge: USA seadused keelavad relvaabi riikidele, kes rikuvad sõjakuritegude keelde, kuid punktis 224 puuduvad sellised tingimused täielikult. Rep. Sara Jacobsi sõnul on “Pegasus” nuhkvara — Iisraeli firma, mille USA valitsus ise mustas nimekirjas hoidis — praegu aktiivses seisundis USA turule imbumas. Kui punkt 224 NDAA lõppversiooni jääb, tekib seaduslik raamistik USA sõjaliste andmete jagamiseks riigiga, keda peavoolu kommentaarid iseloomustavad küll liitlasena, kuid kelle sõjaline tegevus on seadnud USA välispoliitika laiemalt küsimärgi alla. Rep. Thomas Massie on lubanud tegutseda, et säte lõppversiooni ei jõuaks.
—
**3. Valge Maja sekkumine Pentagoni laenuotsusesse Trumpi poja huvides — ProPublica uurimus**
*Valdkond: Poliitika ja valitsemine*
*Allikad: ProPublica*
ProPublica avaldas 28. mail põhjaliku uurimuse, mis tõestab esimest korda otsest Valge Maja sekkumist föderaalse lepinguotsuse tegemisel Trump-pere isiklike finantshuvide kasuks. Pentagon lubas 620 miljonit dollarit laenu väikesele North Carolina iduettevõttele Vulcan Elements — ja otsuse algatas president Trumpi nõunik Peter Navarro. Navarro on Trump Jr.-i lähedane sõber, kellele Trump Jr. käis vanglas külas ja kelle raamatut ta oma saates reklaamis. Trumpi poja riskikapitalifirma 1789 Capital võttis Vulcani osaluse kolm kuud enne Pentagoni laenuteadet, ettevõtte väärtus hüppas seejärel ~200 miljonilt ~2 miljardile dollarile.
Pentagoni töötajad töötasid oma allikate sõnul mitu nädalat “öötunde ja vähe magades”, et tehing nädalatega — mitte tavapärase mitme kuuga — läbi viia. “Kõne tuli Valgest Majast: see tuleb ära teha,” ütles üks Pentagoni allikas ProPublicale. Pentagon eitab poliitilisi seoseid, kuid USA eetikaekspert Richard Painter (endine Valge Maja peareetikaadvokaat Bushi ajal) kommenteeris lakooniliselt: “See on korruptsioon, mida meie rahaga finantseeritakse.” Demokraatide katsed kutsuda Trump Jr. kongresionalsetele kuulamistele blokeeris Vabariiklaste enamus.
Juhtumi laiem tähendus seisneb selles, et see ei ole üksikjuhtum. ProPublica märgib, et Pentagoni uute “Wall Streeti juhtkonna” egiidi all on käes mitmeid teisi Trumpi-lähedaste äride projekte. Vulcani laen on esimene, mille puhul Valge Maja sekkumine on dokumentaalselt tõestatud — aga mitte ilmselt viimane. Küsimus on, kas see käivitab formaalse uurimise või jääb täidesaatva võimu ja Vabariiklaste kontrolli all oleva Kongressi vahel tupikusse.
—