Autor Satyajit Das analüüsib, kuidas Iraani sõda ja sellest tulenev energiašokk mõjutab eelkõige naftavaeseid Lõuna- ja Ida-Aasia riike. Odava energia kättesaadavus on kaasaegsete majanduste jaoks hädavajalik, ning energiašokid jagavad maailma naftat omavateks ja mitte omavateks riikideks. Lisaks kõrgemate energiahindadele mõjutavad petrokeemiast saadavate kemikaalide puudused põllumajandust, kaevandamist, plastikut, tekstiilitööstust, pooljuhtide tootmist ja ehitust.
Energia importijaile tähendab tarnetõrge jooksevkonto defitsiidi suurenemist, inflatsiooni kasvu, ettevõtete kasumlikkuse langust ja töötuse suurenemist. Maksutulude vähenedes halvenevad riigieelarved veelgi, eriti kui kütusehinna toetused on laialdaselt kasutusel.
Finantsturgudel on Aasia valuutad Iraani sõja algusest saadik 5–6% nõrgenenud ning aktsiaturud on langenud. Väliskapitali sissevool aeglustub, portfelliinvestorid lahkuvad ja otseinvesteeringud vähenevad. Pankade laenukahjumid kasvavad. Olukorda raskendavad lisaks Trumpi tollimaksud ning mitmete riikide varasemad haavatavused nagu ebapiisavad valuutareservid, kõrge välislaenude osakaal ja kitsas tööstusbaas.