Finantsturud ja tavainimesed näevad Iraani kriisi üha erinevalt. Enamik inimesi peab seda kaugeks geopoliitiliseks looks, kuid investorid käituvad hoopis teisiti — nad jälgivad läbirääkimisi, kuna kardavad ülemaailmse majanduse haavatavust pikaajalise häire korral. Suurimaks ohuks ei ole enam sõda ise, vaid ebakindlus. Kuid viimase paari päeva jooksul on optimism diplomaatilise läbimurde osas taas tuhmunud, naftahinnad on tõusnud — Brenti toornafta on hiljuti taas ületanud 95 dollarit barreli eest — ning tööstusettevõtjad hoiatavad, et turud alahindavad riske. Eriti murettekitav on asjaolu, et globaalne majandus ei ole enam nii hästi põrutuste eest kaitstud kui varem. 2008. aasta kriisis said valitsused suunata tohutu summa raha probleemide lahendamiseks, pandeemia ajal pumbati majanduse likviidsust triljonite kaupa. Nüüd on paljude riikide võlakoormad rekordkõrged, intressikulud kasvavad ja majanduskasv aeglustub. Hormuz väin on nii oluline, kuna ligikaudu viiendik maailma naftast ja veeldatud maagaasist läbib seda kitsast mereteed. Selle võimalik sulgemine või häirimine tekitaks šoki, milleks maailmamajandus praegu eriti valmis pole.
