Jack White’i esimene näitus “These Thoughts May Disappear” Damien Hirsti Newport Street Gallery’s Londonis pälvis hävitava vastuvõtu. The Guardiani kriitik võrdles tema töid 12-aastase esimese Tate Modernis käiguga. Näitus põhineb White’i legendaarsel polsterdamise taustal ning sisaldab installatsioone, mööblit ja skulptuure. Kriitikud küsivad, kas teos oleks prestiižsesse galeriisse jõudnud ilma White’i kuulsuseta, kuigi osa vaatajaid kiidab näituse mängulisust ja käsitöövaimu.\n\nVõrdluseks toob artikkel esile muusikuid, kes on kujutavas kunstis edukalt läbi löönud. Patti Smith on aastakümneid ehitanud paralleelset karjääri fotograafina, tema töid on eksponeeritud Pariisi Fondation Cartier’s ja New Yorgi MoMAs. Bob Dylan on näidanud maale, joonistusi ja metallskulptuure maailma suurtes asutustes. Artikkel arutleb, kus lõpeb talent ja algab privileeg, kui kuulsad muusikud astuvad teistesse kunstivaldkondadesse.
