Kertu Birgit Anton: kliimaseaduse eelnõu ei ole seaduse vääriline Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu koostamisel pole lähtekohaks võetud mitte kliimakriisi tõsidust ja objektiivset vajadust kiiresti kasvuhoonegaaside heidet vähendada, vaid häälekamate ettevõtjate valmidust (või selle puudumist) enda tegevust jätkusuutlikuks muuta, kirjutab Kertu Birgit Anton. Pärast mitme aasta pikkuseid arutelusid, analüüse ja tuliseid vaidlusi jõudis riigikokku kliimaseaduse eelnõu. Tööstusettevõtjate survel on eelnõust kärbitud nii palju sisu, et alles jäänud riismed ei kohusta kedagi õieti millekski ega vasta kuidagi kliimamuutuste tõsidusele. Kuna eelnõuga pole rahul mitte keegi, nimetavad mõned seda heaks kompromissiks. Parima teadusliku teadmise eiramine ja vastuolud Eesti rahvusvaheliste kohustustega näitavad aga halba õigusloomet, mitte kirikut keset küla.
