Eelmisel pühapäeval peatasid Prantsusmaa ja Suurbritannia mereväeüksused Atlandi ookeanil Venemaa sanktsioneeritud naftaankri, mis kuulub nn varjulaevastikku. Prantsuse president Emmanuel Macron nimetas rahvusvaheliste sanktsioonide eiramist täiesti vastuvõetamatuks.
Venemaa varjulaevastik on salajane tankerite armada, mille Moskva on loonud G7 naftahinna ülemmäära ja muude sanktsioonide vältimiseks. Kreml on kulutanud miljardeid häguse omandistruktuuriga lagunenud laevade ostmiseks, mis ei vasta lääne kindlustusnõuetele ega allu sellega ka lääne järelevalvele.
Laevad kasutavad mitmesuguseid võtteid jälgimise vältimiseks: muudavad registreerimist, vahetavad lippe eri jurisdiktsioonide vahel, edastavad võltsitud GPS-andmeid ning lülitavad transpondrid välja. Lisaks kasutavad need laevad vanimat nippi — kannavad naftakoorma laevalt laevale üle, et varjata selle tegelikku päritolu.
EL on erinevate sanktsioonipakettidega musta nimekirja kandnud üle 600 varjulaeva, kuid see on osutunud lõputuks jahtimiseks: kui üks laev nimekirja kantakse, ilmub asemele uus. Euroopa jaoks pole see pelgalt majanduslik kass-ja-hiir-mäng — laevade kehv tehniline seisukord kujutab tõsist keskkonnaohtu õlireostuse näol. Peale selle on ühe sellise tankeriga seostatud ankru lohistamist Läänemere kriitiliste kaablite kahjustamiseks.