EL-i liikmesriigid on nõus, et drooniohtude vastu on vaja tugevamat koordineerimist, kuid lahkarvamused teabevahetuse ja riikliku kontrolli üle püsivad. Euronewsi kätte sattunud sisedokument, mis on dateeritud 30. maiga ja koostatud Küprose eesistumisperioodi ajal, koondab liikmesriikide seisukohad EL-i droonikäsitluse kohta, hõlmates reageerimissuutlikkust, vastupidavust, kriitilist taristut, küberturvalisust ja kaitsekoostööd. Dokumendi kohaselt tunnistasid delegatsioonid droonide kasvavat mõju mitmele sektorile ja rõhutasid vajadust parema valmisoleku, avastamise ning operatiivkoostöö järele. Taustaks on asjaolu, et ainuüksi mais toimus Balti piirkonnas vähemalt kuus droonijuhtumit. Enamik droone olid arvatavalt Ukraina päritoluga, kelle Venemaa GPS-häiringud ehk “spuufimine” sundisid EL-i õhuruumi. Läti valitsuse hiline reageerimine tõi kaasa eelmise valitsuse langemise, Leedus pidid president ja peaminister varjuma maa alla. Rumeenia hävitajad tulistasid drooni alla Eesti territooriumi kohal ning Soomes sulgesid lennujaamad kolmeks tunniks. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas Vilniuses 12 miljardi euro suurustest EL-i kaitselaenudest Balti riikidele. Sisedokument toob aga esile tuttava pinge: liikmesriigid soovivad koordineerimist, kuid kardavad kattumist NATO-ga ning oma pädevuste piiramist.
