Rootsi valitsus teatas esmaspäeval, et reformib palju kriitikat saanud immigratsioonireegleid, mille kohaselt deporteeriti teismelisi, kuigi nende vanematel oli lubatud riigis jääda. Oluline muudatus on täiskasvanuks saamise vanuse tõstmine 18. eluaastalt 21. eluaastale seoses migrantide laste õiguslike kohustuste muutumisega. Probleem puudutab alaealisi, kes tulid Rootsi koos vanematega varjupaika taotlema, kuid kellel ei tekkinud iseseisvat elamisõigust. Riigi migratsiooniamet peatas sellised deporteerimised märtsis, mil valitsus teatas kavatsusest reegleid muuta. Alates 2021. aastast on lapsed saanud vaid ajutised elamisload ning pidanud neid uuesti taotlema, samas kui varem anti neile vanemate elamisloa puhul automaatselt alaline õigus riigis viibida. Uute reeglite kohaselt saavad deporteerimisotsuse saanud, kuid veel Rootsis viibivad isikud esitada uue elamisloa taotluse. Ka need, kes on juba lahkunud, saavad taotleda elamisõigust veebis või saatkonnas, kui neil on viimase kolme aasta jooksul olnud perekonna taasühinemisel põhinev elamisluba. Rändeminister Johan Forssell nimetas muudatust oluliseks sammuks, rõhutades samas, et valitsus pooldab jätkuvalt ranget varjupaikapoliitikat.
