Ajaloolasest tarkvarainsener hoiatab, et tarkvaraarenduse valdkonnas dokumenteeritakse liiga vähe — algne disainidokument vananeb kiiresti, vikilehed sisaldavad aegunud teavet ja koodis olevad kommentaarid on sageli vaid hoiatused. Dokumenteerimisega on tööstusharule omane vastuoluline suhe: kõik nõustuvad teoreetiliselt selle tähtsusega, kuid praktikas jääb see puudulikuks. Agiilne arendusmetoodika seadis teadlikult töötava tarkvara põhjalikust dokumentatsioonist kõrgemale, mis normaliseeriski alakumenteerimise. Suur töötajate voolavus tähendab pidevat valdkonnapõhiste teadmiste kadu. Autor on skeptiline, et tehisintellekt suudab seda lünka täita: suurkeelemudelid suudavad küll koodi kokku võtta, kuid ei suuda selgitada, miks arendaja valis just sellise lahenduse ega millised kompromissid otsust kujundasid. Lisaks on dokumenteerimine ise osa mõtlemisprotsessist, mis aitab lähenemist enne teostust täpsustada.
