Analüüs: Teadus & Tehnoloogia — 14. novembril 2026
Elektronid grafeenis hüppavad keelatud energiavahesid 100% tõenäosusega
Regensburgi ülikooli, Philipps-Universität Marburgi ja Forschungszentrum Jülichi füüsikud on filminud elektrone, mis ületavad grafeenis „keelatud“ energiavahesid; mõned Landau–Zener–Majorana üleminekud jõudsid 100% tõenäosuseni. Fotoemissiooni impulssmikroskoobi ja intensiivsete valgusväljadega kaardistasid nad, kuidas elektronid liiguvad materjali tsoonistruktuuris reaalajas. Töö, mis ilmus ajakirjas Nature, on otsene vaatlus protsessist, millest on kaua oodatud, et see mängib rolli ülilühikeses elektroonikas.
Tahkistes hõivavad elektronid energiavööndeid, mida eraldavad vahed, mida nad tavaliselt hõivata ei saa. Valgusimpulsside tugevad elektriväljad kiirendavad grafeeni elektrone nii, et need lähenevad vahele piisavalt kiiresti, et vahetada vööndit ilma vahepealseid olekuid tavalisel viisil läbimata. Katse vajas Jülichist peaaegu täiuslikku „pööratud“ grafeeni, et lisandid dünaamikat ei varjaks.
Fakt: hüpe ei ole tavaline ruumiline “tunneldumine” (tunneling); tõenäosus sõltub sellest, kui kiiresti elektron vahele läheneb. Analüüs: võre hajumine katkestab seejärel algselt korrapärase liikumise, seega ei ole valgusega juhitav kontroll veel seadme retsept. Kas meetod skaleerub teistele kvantmaterjalidele ja kas 100% üleminekuid saab juhtida, mitte ainult salvestada, jääb lahtiseks.
PPPL sõelub teemantkvantbitte, käsitledes defekte väikeste molekulidena
Mark Martirez Princeton Plasma Physics Laboratory’st on näidanud, et teemandi värvikeskuste kvantbitte saab modelleerida 16–30 aatomi klastritena, kasutades kvantkeemia meetodeid hiiglaslike kristallisimulatsioonide asemel. Lähenemine, mis ilmus ajakirjas ACS Central Science ja millest teatati 13. novembril, märgib juba boori- ja hapnikudefekte kandidaatideks tuttava lämmastik-vakantsi keskuse kõrval. Teemant on huvipakkuv, sest osa neist defektidest jääb kasulikuks toatemperatuuril.
Täiuslik süsinikvõre ei tee kvantbitti; vakantsid ja asendused teevad. Täiskristalli arvutused on kallid, seega on paljude defektide sõelumine olnud aeglane. Kohaliku defekti käsitlemine molekulina vähendab kulu tavalise molekulaarse modelleerimise tasemele ja ennustab, kuidas iga koht laseritele ja mikrolainetele reageerib. Hapnikudefektid kiirgavad sinist valgust; booridefektid ultravioletti, erinevalt NV punasest kiirgusest.
Fakt: optiline kontrast võiks lasta teadlastel adresseerida üht kvantbititüüpi teist häirimata. Analüüs: artikkel on arvutuslik sõelumine, mitte töötav mitme kvantbiti kiip. Kas boori- ja hapnikukeskusi saab valmistada NV-sarnase koherentsusega ja kas keemikute molekulaarne intuitsioon kandub puhtalt “tahkisseadmetesse” (solid-state devices), on tõestamata.
SpaceX plaanib orbitaalse Starshipi ülemise astme esimest püüdmist
SpaceX pidi 13. novembril lennutama Starshipi lennu 15 Texase Starbase’ist, eesmärgiga püüta nii Super Heavy kui ka 124-meetrise virna ülemine aste mehaaniliste „söögipulkade“ kätega. Kanderakett on püütud kolm korda; laev läheks orbiidile, paigutaks 26 Starlinki satelliiti, teeks 14 tiiru ja naaseks umbes 22 tundi hiljem. Orbitaalsüsteemi täielik taaskasutus oleks esmakordne.
Falcon 9 taaskasutus muutis stardimajandust, kuid kosmosesüstik ei saavutanud kunagi odavat, kiiret tervikliku orbitaalsõiduki taaskasutust. Starship peab üle elama sisenemissoojuse ja naasma ilma raske remondita. NASA vajab sõidukit endiselt Artemis kuulandurina; orbitaalne kütuseülekanne on lahendamata.
Fakt: laev saabub kiiremini ja kõrgemalt kui kanderakett ning FAA luba ei olnud 12. novembri hilisõhtuks lõplik. Analüüs: püüdmine oleks insenerisaavutus, mitte tõend lennufirmalaadsest taaskasutusest. Mootoriprobleemid katkestasid esimese orbitaallennu septembris; „kukku kiiresti“ vahetab endiselt riistvara andmete vastu.
Allikad: ScienceDaily ScienceDaily Phys.org.