Kushner ja Witkoff otsivad Putini õnnistust ELi rollile Ukraina kõnelustes

Analüüs: Euroopa — 13. novembril 2026

USA erisaadikud paluvad Putinilt heakskiitu ELi rollile Ukraina kõnelustel

USA erisaadikud Jared Kushner ja Steve Witkoff saabusid 12. novembril Moskvasse, et paluda Vladimir Putinil lubada Euroopa esindajad kõnelustele, millega lõpetada sõda Ukrainas. Nad tulid otse kahepäevastelt USA vahendatud läbirääkimistelt Abu Dhabis 10.–11. novembril, mis olid esimesed sellised voorud alates veebruarist. Need kõnelused andsid põhimõttelise kokkuleppe suure vangide vahetuse kohta, kuid mitte relvarahu ega territoriaalset lahendust. Kushner ütles, et Moskva kohtumine otsib Putini „õnnistust“ mitmepoolsele formaadile ning et Euroopa ühe hääle nimetamine oleks „suurem saavutus kui venelaste veenmine neid kaasama.“ ELi juhid kogunesid Dublinis; ELi pressiesindaja ütles, et neil ei oodata eriesindaja nimetamist sellel kohtumisel.

Eurooplased, sealhulgas ELi ja NATO ametnikud, olid Abu Dhabis, kuid pealaualt eemal hoitud ja Ukraina pool teavitas neid eraldi. Kremli abiline Vladimir Medinski ütles, et eurooplased võivad liituda, kui nad „on südametunnistuse välja arendanud.“ Venemaa nõuab endiselt Ukraina väljaviimist ülejäänud Donbassest. Itaalia peaminister Giorgia Meloni on survestanud saadiku otsust detsembriks. Ringluses olevad nimed hõlmavad Soome Alexander Stubbi, Tšehhi presidenti Petr Pavelit, Melonit, Mario Draghit, nõukogu presidenti António Costat ja välispoliitika juhti Kaja Kallast. Prantsusmaa ja Saksamaa eelistavad hoida väljakujunenud E3 kanalit Suurbritanniaga. Witkoff ütles hiljem, et eurooplased kutsutakse järgmisesse vooru.

Faktid istuvad kohmakalt varasema ELi praktikaga, mis pidas otsest kontakti Moskvaga ebaseaduslikuks. Järelejäänud pinged on struktuursed: kellel on mandaat, kas Pariis ja Berliin seda aktsepteerivad ning kuidas idapoolsed liikmed väldivad nende peade kohal läbiräägitud lahendust. Visegrádi riikidel pole ühtset valemit. Koht ilma ühise julgeolekupakkumiseta jätaks Euroopa kohal, kuid mitte otsustavaks.

Allikad: Hungarian Conservative, Brussels Signal.

Rootsi Riksdag lõpetas hääletuse, mis lubab topeltkodakondsusega isikutelt kodakondsuse tühistamist

Rootsi Riksdag andis 11. novembril lõpliku heakskiidu põhiseaduse muudatusele, mis lubab riigil tühistada Rootsi kodakondsuse topeltkodakondsusega isikutelt, kes on selle saanud pettusega või kes on süüdi mõistetud rasketes kuritegudes, mis kahjustavad riigi elulisi huve. Hääletustulemus oli 292 vastu 51, kuus liiget puudus. Valitsemisinstrumendi järgi nõuab põhiseaduse muutmine kahte identset hääletust, mida eraldab üldvalimine. Esimene hääletus oli 20. mail 2026; septembri valimised avasid tee teisele. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2027. Kehtivad reeglid olid keelanud kodakondsuse äravõtmise igalt Rootsi kodanikult, kes elab või on elanud riigis. Uued erandid kehtivad ainult topeltkodakondsusega isikutele, kooskõlas kodakondsusetuse vastaste konventsioonidega. Kvalifitseeruvad kuriteod on kirjeldatud kui näiteks spionaaž, riigireetmine või terrorism.

Muudatus pärineb 2022. aasta Tidö lepingust Mõõdukate, Kristlike demokraatide, Liberaalide ja Rootsi demokraatide vahel. 2025. aasta komisjon keeldus tavalist jõugukuritegevust kaasamast; valitsus kasutas hiljem „eluliste huvide“ valemit, millest ministrid ütlesid, et see võib ulatuda jõugujuhtideni. Klausel pakendati koos abordi põhiseadusliku kaitse ja kriminaalühenduste keelamise volitusega, mis tõi sisse Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakonna. Vasakpartei ja Rohelised hääletasid kogu paketi vastu, väites, et see loob kaks kodanike klassi. Võimaldav seadusandlus on endiselt vajalik. Uurimine tegi ettepaneku seaduslike reeglite alguseks 1. jaanuaril 2028, kusjuures Migratsiooniamet otsustab juhtumeid kohtu apellatsiooni all ning tagasiulatuvust ei ole.

Põhiseaduslik lukk on seega valmis, samas kui rakenduslik seadus ei ole. Valitsuse moodustamine jääb lahendamata pärast seda, kui Riksdag lükkas tagasi kaks peaministrikandidaati; üleminekupeaminister Ulf Kristersson peab 17. novembril spiikrile aru andma. Civil Rights Defenders nimetas topeltkodakondsusega isikute tulevast staatust „nõrgaks ja tingimuslikuks.“ Kui laialt „elulisi huve“ tõmmatakse ning kas uus valitsus kirjutab kitsa või avara seaduse, on endiselt lahtine.

Allikad: Brussels Signal.

Leave a Comment