Ettepaneku kohaselt: Riik kompenseeriks 50% elektri võrgutasust kuni 1000 kWh kuise tarbimise ulatuses. Väiksematel ligikaudu 100 kWh kuus kasutavatel tarbijatel väheneks elektri koguarve kuni 15% ja suurematel üle 1000 kWh kuus kasutavatel tarbijatel umbes 7%. Riik kompenseeriks 100% gaasi võrgutasust kuni 2500 kWh kuise tarbimise ulatuses. Gaasiseadmetest vaid gaasipliiti ja -ahju kasutavatel tarbijatel väheneks gaasi koguarve kuni 14% ja suurematel gaasi maja kütmisel kasutavatel tarbijatel umbes 8%. Riik hüvitaks kaugkütte hinnast 80% ulatuses osa, mis ületab 110 eurot megavatt-tunni kohta (käibemaksuta). Meede puudutaks ligikaudu 40 võrgupiirkonda, milles kaugküttesoojuse piirhind on ligikaudu neljandiku võrra kõrgem Eesti kaalutud keskmisest kaugküttesoojuse piirhinnast. Kõige kallima kaugküttega piirkondades väheneks vähesel määral renoveeritud majade küttearve 15-20%. “Me ei tea veel, kui külmaks talv kujuneb ega kui kõrgele energiahinnad võivad tõusta. Seetõttu peame enne talve saabumist olema valmis konkreetsete lahendustega, mis jõuaksid vajadusel kiiresti inimesteni. Võrgutasu hüvitamine on kõige lihtsam ja tarbijale arusaadavam lahendus ja selleks ei pea inimesed ise midagi tegema, küll aga saab igaüks ise enne talve saabumist vaadata üle oma energiatarbimise ja lepingud,” ütles energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo. Ta lisas, et olukord rahvusvahelisel energiaturul on endiselt pingeline. “Lähis-Idas toimuv ja häired Hormuzi väinas mõjutavad gaasi kättesaadavust ja hinda. Seetõttu on Keskkonnaamet andnud Narva ja Tallinna soojatootjatele ajutised erandid kaugküttes põlevkiviõli kasutamiseks, kui gaasivarustus peaks halvenema,” selgitas Keldo. Juhul, kui kirjeldatud ettepaneku kohaselt rakendataks meetmeid kõigil talvekuudel (detsembrist märtsini) kaasneks sellega kulu riigieelarvele suurusjärgus 45 miljonit eurot. Sellest kolmveerand kuluks elektri võrgutasu kompenseerimisele. Gaasi võrgutasu kompenseerimise osakaal kogukuludest on väikseim, moodustades kümnendiku kogu võimalikust kulust. Kaugkütte toetamise vajadus varieerub oluliselt, olenevalt eelkõige Narva elektrijaamade soojuse ja elektri koostootmise konkurentsivõimelisusest elektriturul. Kõrgete energiahindade mõju leevendamise meetmete rakendamise kohta pole otsust veel tehtud. See sõltub energiaturu arengust, võimaliku kriisi ulatusest, meetmete täpsetest tingimustest ja riigieelarve võimalustest. Valitsus valmistab ette eri stsenaariume, et vajaduse korral kiiresti reageerida. Võimalike ajutiste leevendusmeetmete kõrval on pikaajaline ülesanne suurendada Eestis soodsa elektri tootmist ning arendada salvestust ja juhitavaid tootmisvõimsusi. See aitab vähendada hinnatippude riski ja tugevdada Eesti energiavarustuse kindlust. MATTIAS TAMMET 6256335 mattias.tammet@kliimaministeerium.ee Elekter energiahind
