Analüüs: Euroopa — 29. oktoobril 2026
Healey esitab esimese Ühendkuningriigi eelarve 15 miljardi naela varuga, kuna OBR kärbib 2027. aasta kasvu 1%-ni
Ühendkuningriigi rahandusminister John Healey esitas 28. oktoobril oma esimese eelarve, mis on peaminister Andy Burnhami valitsuse esimene. Eelarvevastutuse büroo kärpis 2027. aasta SKP prognoosi 1,0 protsendile märtsikuu 1,6 protsendilt; 2026. aasta kasv revideeriti 1,2 protsendile. Healey väitis, et fiskaalvaru on 15 miljardit naela, mis on vähem kui märtsikuu 23,6 miljardit naela, ning ütles, et võla intresside kulud kasvavad sel aastal 14 miljardit naela. Ta teatas umbes 20 miljonile leibkonnale 100-naelase energiatoetuse, 15-kuulise panga kasumite lisamaksu tõusu 6 protsendile, väikeste hasartmängu- ja kapitalikasumi muudatuste ning 2-naelase bussisõiduhinna ülempiiri pikendamise. Sky Ed Conway luges kokku 98 muudatust, mis on rekordarv, kuid keskmine rahaline väärtus on rekordiliselt madal.
Burnham võttis ameti umbes 100 päeva tagasi, lubades murda „40 aasta“ neoliberalismiga. Healey, endine Gordon Browni rahandusministeeriumi minister, esitas eelarvet järjepidevuse ja „hingamisruumina“. Avaliku sektori netofinantskohustused on prognoositud kõrgemaks kui märtsis, umbes 83,8 protsenti SKPst. Võlaintrressid on nüüd Ühendkuningriigi neljas suurim kuluartikkel, umbes 125 miljardit naela aastas. Lubadus kulutada 2030. aastaks 3 protsenti SKPst kaitsele jäi rahastamata ja lükati kevadise kulutuste ülevaatuse taha; heaolureform ootab NEET-ide ja isikliku iseseisvustoetuse ülevaateid.
Pinge on Burnhami murrangu retoorika ja Healey hoidmisoperatsiooni vahel. UnHerdi Jonny Ball väidab, et Healey on osutunud oodatust võimsamaks, lükates ministeeriumide kärpeid valimisaasta poole ja muutes varajase valimise usutavamaks. Spikedi Fraser Myers ütleb, et heaolureformi ja kaitse viivitamine on aeglasema kasvu, kõrgema inflatsiooni ja võla tõttu lubamatu. Kas riigivõlakirjade tootlused ja OBR jäävad valimata piiranguks, on lahendamata.
Allikad: UnHerd, Spiked, InvestingLive.
EL loobub Kanada „assotsieerunud liikme“ sildist enne Montreali tippkohtumist
EL-i valitsused on jätnud „assotsieerunud liikme“ välja selle nädala EL-Kanada Montreali tippkohtumise ühisavalduse mustandist. Saksamaa, Prantsusmaa, Kreeka ja teised olid vastu. Viimane tekst, millest teatati tippkohtumise avamisel, lubab selle asemel luua tihedama seose ja määratleda 2027. aasta EL-Kanada tippkohtumiseks „Kanada üha tihedama seose EL-iga, mis jääb alla täisliikmesuse“. Komisjoni president Ursula von der Leyen ja nõukogu president António Costa kohtuvad Kanada peaministri Mark Carneyga kaubanduse, julgeoleku, energia, mineraalide, hariduse ja Arktika teemadel.
Von der Leyen tõstatas assotsieerunud liikmesuse esmalt septembri liidu olukorra kõnes, tabades mitut pealinna ootamatult. Kanada, keda survestab USA president Donald Trump, püüab mitmekesistada: 72,5 protsenti ekspordist läheb Ameerika Ühendriikidesse, EL-i vaid 5,5 protsenti. Ottawa on sõlminud Kanada-EL-i julgeoleku- ja kaitsepartnerluse ning valinud Saksa-Norra TKMS-i 12 allveelaeva jaoks. Trump on nimetanud liikmesuspakkumist „naeruväärseks“ ja ähvardanud tollidega. Kohtumine on ajastatud USA vahevalimiste ümber ja enne võimalikke nihkeid Euroopa poliitikas.
UnHerdi Harrison Lowman väidab, et Carney üritab ajaloolist pöördumist — Kanada Euroopaga kokku pookimist hoolimata geograafiast, kultuurist ja kaubandusest, mis ikka veel kulgeb Ameerika kaudu. Konservatiivide juht Pierre Poilievre ütleb, et Kanada ei saa ei 51. USA osariigiks ega 28. EL-i riigiks. Artiklis tsiteeritud küsitluste järgi soovib umbes 81 protsenti kanadalastest tihedamaid sidemeid EL-iga, jäädes liidust välja; toetus langeb 49 protsendile, kui tõstatatakse liikmesus. Diplomaadid möönavad, et silt tuli enne sisu. Brüssel ei kahanda pakutavat partnerlust, vaid ainult nime, samal ajal kui liikmesriigid keelduvad staatusest, mis näeb välja nagu liikmesus ilma ühinemiseta.
Allikad: UnHerd, Politico Europe.