Taristuministri ülevaade “Eesti 2035” elluviimisest Austatud Riigikogu esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Esitan teile ülevaade riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” elluviimisest taristuministri valdkonnas 2026. aastal. Oma ettekandes annan ülevaate valdkonnaga seotud peamistest tulemustest, edusammudest ja väljakutsetest ning sellest, kuidas taristu areng toetab Eesti pikaajalisi strateegilisi sihte.
Rail Baltica – ühendus, mis tugevdab meie majandust ja julgeolekut Rail Baltica on Balti regiooni suurim taristuprojekt viimase sajandi jooksul ning üks Euroopa mastaapseimaid kiirraudtee arendusi, mis väljendab Eesti ja teiste Balti riikide tahet olla täisväärtuslik osa Euroopast ning öelda lõplikult lahti nõukogude liidu pärandist. Sarnaselt lahkumisega Venemaa energiasüsteemist 2025. aastal, ankurdab Rail Baltic meid Euroopaga. Seega on projekt Baltikumi jaoks strateegilise tähtsusega, sidudes meid Euroopa raudteevõrguga ning tugevdab nii majandust kui ka piirkondlikku julgeolekut. Eesti jaoks on projekti valmimine riiklik prioriteet. Juba ehituse käigus toob projekt Eestile otsest kasu – kasvab maksutulu, luuakse töökohti ja arendatakse uusi kompetentse ning algatatakse kinnisvaraarendusi. Projekt on oluline ka Euroopa Liidus tervikuna. Rail Baltic on toodud järgmisel eelarveperioodil rahastatavate suurte piiriüleste taristuprojektide nimekirjas ehk teisisõnu Euroopa Liidus rahastuse jätkumise tõenäosus on suur. Balti riikide ja Poola riigijuhid kinnitasid eelmisel nädalal toetust projekti elluviimiseks Investeerime teedesse, mis viivad edasi ettevõtlust ja suurendavad turvalisust Oleme seadnud selge eesmärgi arendada Eesti teedevõrku, et tõsta konkurentsivõimet ja suurendada liiklusohutust. Teedevõrgu pidev arendamine võimaldas 1. juunist kasutusele võtta logistikasektori poolt aastaid oodatud senisest pikemad ja raskemad autorongid. Muudatuse eesmärk on muuta kaubavedu keskkonnasõbralikumaks ja tõhusamaks, hoides samal ajal ohutuse esikohal. Meie teedevõrk ei ole kaugeltki veel valmis, mistõttu nelja aastaga suuname teede ehitamisse, korrashoidu ja liiklusohutusse ligikaudu miljard eurot. Käivitunud on taasiseseisvunud Eesti suurim neljarajaliste maanteede ehitusprogramm. Eesmärk on 2035. aastaks Tartu ja Pärnu suunad ehitada 4 rajalisteks. See on realistlik eesmärk kui teehoiu rahastus jätkub tänases mahus ka järgmisel kümnendil. Tallinn-Pärnu trassil käib 2+2 lõikude ehitus kokku 45 km-l. Välja on valitud ehitaja ka järgmise 8 km pikkuse 2+2 lõigu ehitusega jätkamiseks Tallinn–Tartu suunal, eesmärgiga lähiajal jõuda kokku 20km ehituseni. Lisaks põhimaanteede ehitamisele näeb kehtiv teehoiukava ette järgmise nelja aasta jooksul üle Eesti enam kui 180 km maanteede rekonstrueerimise, 460 km ulatuses kruusateid tolmuvaba katte alla viimise ja enam kui 100 liiklusohtlikku koha ümber ehitamise. Need meetmed toetavad ka eelmisel aastal valminud liiklusohutusprogrammi eesmärki vähendada hukkunute ja vigastatute arvu muuhulgas läbi turvalisemate teede ja liikluskäitumise muutuste.
Jäätmereformiga rajame prügimägede asemele toimiva tööstuse Käesoleval aastal jõustunud jäätmereform muudab põhjalikult Eesti jäätmekorraldust. Praegu põletame või ladestame liiga palju materjali, mida Eesti ettevõtted saaksid uuesti kasutada. Uues süsteemis muutub olmejäätmete sorteerimine inimestele mugavaks ja rahaliselt kasulikuks. Omavalitsustele on antud selged eesmärgid ning jäätmevedu ja -käitlust hangitakse tõhusama konkurentsi huvides eraldi. Nii paraneb jäätmehoolduse kvaliteedi ja hinna suhe, vähenevad teenuse katkemise riskid ning tekib kindlam alus uute ringlussevõtutehaste rajamiseks. Euroopa struktuurivahendite toetusrahast 14 mln eurot tööstusele ja 26 mln eurot kohalikele omavalitsustele on investeeringutega kaetud ning kindlustavad Eestile tugeva jäätmekogumise ja ümbertöötlemise taristu. Esimesed omavalitsused alustasid üleminekut juba tänavu ning hiljemalt 2031. aastaks töötab uus süsteem kõikjal Eestis. Järgmisel aastal käivitub ka uus jäätmete infosüsteem, mis aitab jälgida, kuhu kogutud materjal tegelikult jõuab. Eesmärk on võtta 2035. aastaks ringlusse vähemalt 65 protsenti olmejäätmetest. See tähendab puhtamat elukeskkonda, uut toorainet Eesti tööstusele ning uusi töökohti.
Pakume riiklikku tuge kortermajade renoveerimiseks ja uuteks kodudeks Eesti pikaajaline eesmärk on, et igal inimesel oleks võimalik elada kvaliteetses ja turvalises kodus, sõltumata tema elukohast. Selleks tuleb esmajärgus korda teha meie vananev elamufond. Aastaks 2050 vajab renoveerimist ligikaudu 12 500 kortermaja. Terviklik renoveerimine vähendab küttekulusid, parandab sisekliimat ja pikendab hoonete eluiga. Renoveerimistegevuse säilitamiseks Euroopa rahastusperioodide vahel oleme kavandanud 2027. ja 2028. aastal taotlusvoorudeks korteriühistutele 160 miljonit eurot. See võimaldaks tehaselise renoveerimise abil korda teha umbes 500 kortermaja ehk kuni 45 000 inimese kodud. Samal ajal muudame renoveerimise…