Transpordiamet mõõtis tegelikke sõidukiirusi tähistatud kohtades, kus koos hoiatusmärkidega alandati ka lubatud sõidukiirust. Tulemused ei ole head. Hoolimata tähistusest ja piirangust sõidab märkimisväärne osa juhte 70 km/h alas ligikaudu 20 km/h lubatust kiiremini. Kohati oli ületamine üle 30 km/h, näiteks Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel Arumetsa külas ja Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteel asuval ristmikul. “Hoiatusmärk ja kiiruspiirang saavad õnnetusi ennetada ainult siis, kui juht neid arvestab. Ristmikul tähendab 30 km/h lisakiirust oluliselt pikemat pidurdusteed ja vähem aega reageerida, kui kõrvalteelt sõidab välja auto või teed ületab jalakäija,” ütles Transpordiameti liiklusohtlike kohtade ekspert Janno Vilberg. Vilberg rõhutas, et sügisel ja talvel muutub kiiruse ületamine veelgi ohtlikumaks. Pimedas märkab juht jalakäijat või kõrvalteelt tulevat autot hiljem ning libedal teel on pidurdustee mitu korda pikem kui kuival asfaldil. Kui 70 km/h alas sõidetakse 90 km/h, pikeneb pidurdustee juba kuival teel ligi kaks kolmandikku, jäisel teel võib see vahe ulatuda sadadesse meetritesse. “Liiklusohtlike kohtade tähistamise eesmärk on ennetada liiklusõnnetusi ja vähendada nende paikadega seotud riske kuni põhjalikuma ümberehituseni. Kuna ka ilmad on muutunud sügis-talviselt sombuseks, nähtavused halvenevad ja teekatte haarduvus väheneb, siis loob see ohtlikel kohtadel lisariski õnnetuse tekkeks. Eriti haavatavad on pimedal ajal jalakäijad, kes ootavad bussi või ületavad teed hommikuti tööle ja kooli minnes,” rääkis Vilberg ja tuletas meelde, et helkur on pimedal ajal kohustuslik ning juhtidel tuleb asulavälistes bussipeatustes eriti tähelepanelik olla. Iga projekti raames tähistatud liiklusohtlikku kohta lisati vastava ohu hoiatusmärk ja lisatahvel “Liiklusohtlik koht”. Märkidel on kollakasroheline fluorestseeruv taustekraan, mis teeb need hästi märgatavaks hämaras ja halva ilmaga. Kaheksas kohas alandati koos tähistusega sõidukiirust. Eesmärk on, et viia aasta jooksul pärast tähistamist ei toimuks üheski tähistatud kohas hukkunutega liiklusõnnetusi ja vigastatute arv väheneks vähemalt poole võrra. “Liiklusohtlike kohtade tähistamine on ajutine, kuid oluline samm seni, kuni objektid jõuavad ümberehituseni,” toonitas Vilberg. Tänavu saavad ohutuma lahenduse kolm eelmisel aastal tähistatud kohta: Harju maakonnas Keila-Haapsalu maanteel Lehola bussipeatused ja samas lähedal asuv neljaharuline Lehola/Kulna ristmik ning Tartu maakonnas Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee ristmik Haava külas. Ka järgmistel aastatel on ümberehituse kavas mitu praegu tähistatud kohta, näiteks Harju maakonnas Järveküla ristmik, Rõngu lähistel ristmik ja ka näiteks Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel Arumetsa ristmik. Paljud ohtlikud kohad on ümber projekteerimisel või on plaanis algatada uute lahenduste projekteerimine, et tagada järjepidev protsess ohtlike kohtade ümber ehitamiseks. Uut suuremahulist ohtlike kohtade tähistamisprojekti tänavu kavas ei ole. Ümberehitatud kohtadest võetakse tähistus maha ja samu liiklusmärke kasutatakse järgmiste ohtlike kohtade tähistamiseks, millele Transpordiamet näeb vajadust enne ümberehitust rohkem sõidukijuhtide tähelepanu juhtida. Et sõidukiirusi tähistatud kohtades tegelikult vähendada, pöörab politsei nendele kohtadele järkjärgult rohkem tähelepanu. “Juhid peavad aru saama, et nendes kohtades on piirkiiruse järgimine eriti oluline ning kui seda vabatahtlikult ei tehta, tuleb juhte trahvide kaudu mõjutada,” ütles Politsei- ja Piirivalveameti liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss. Piirkiirusel on Kirsi sõnul alati mingi põhjus, mida lihtsalt läbi sõitev juht ei pruugi tajuda – vahest on vähendatud piirkiirus kohalike elanike soov või tingib selle liiklusõnnetuste suur arv, keerulisem peateega ristumise ala, paljude jalakäijate või jalgratturite liiklusega piirkond ja palju muud sarnast. “Kõrvalteelt tulija jaoks või jalakäija jaoks on äärmiselt suur vahe, kas läbisõitvad juhid järgivad piirkiirust või mitte ning rohkema järelevalvega läheb politsei appi just neile, kelle kaitseks ohtlik koht märgistatud on ja kiirust piiratakse,” ütles Kirss. Iga liiklusohtliku koha ümberkujundamine tähendab potentsiaalselt päästetud elusid ja Transpordiamet püüab seda teha järjepidevalt ning ehitab ohtlikke kohti ümber ka järgmistel aastatel, vastavalt võimalustele. Transpordiameti kommunikatsiooniosakond Transpordiamet press@transpordiamet.ee Liiklusohtliku koha märgid Autor Transpordiamet Liiklusohutus
