Analüüs: Euroopa — 17. oktoobril 2026
Trumpi diisli tehing Venemaaga, kui ELi liidrid jätavad Ukraina rahastamise lahendamata
15.–16. oktoobril kohtusid ELi liidrid Brüsselis ja lahkusid ilma plaanita katta Ukraina 2027. aasta rahastamislünka või kokkuleppeta järgmise pikaajalise ELi eelarve kohta. Samal nädalal nõustus Valge Maja ostma Vene diislit, ütles, et Ukraina vajab „uut juhti“, ning Spikedi tsiteeritud teadete kohaselt piiras lühidalt Ukraina juurdepääsu satelliidiluurele ja Starlinkile, enne kui selle taastas. Ukraina rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele jätkusid; Donald Trump nimetas seda „häbiks“. Spikedi Tim Black väitis, et Euroopa fotoseansid Volodõmõr Zelenskõiga seisavad kõrvuti Washingtonist nõrgema tööstusvõimekuse ja ELi jätkuvate Vene energiaostudega.
Zelenskõi ütles, et Kiiev vajab Euroopalt veel 70 miljardit eurot. Mõned liidrid tõstatasid taas osa umbes 300 miljardist eurost külmutatud Vene varadest kasutamise; Rootsi ütles, et midagi pole muutunud pärast seda, kui Belgia blokeeris selle tee möödunud detsembris. Emmanuel Macron ütles, et eelarvekokkulepe on vaja aasta lõpuks, enne kui Prantsusmaa valimised võtavad temalt mandaadi; Marine Le Pen on nimetanud valimiseelset kokkulepet demokraatlikuks skandaaliks. InvestingLive märkis, et CAC 40 jäi 16. oktoobril DAX-ile alla Prantsuse eelarveriski taustal, kuigi EUR/USD tõusis nädala kõrgeimale tasemele umbes 1,1256 juurde. Moskva väidab, et EL on ostnud alates 2022. aastast üle 320 miljardi dollari väärtuses süsivesinikke, rohkem kui umbes 226 miljardit dollarit ELi abi Ukrainale; Brüssel vaidlustab võrdluse.
Pinge on struktuurne, mitte teatraalne. USA kohtleb sõda pärandatud probleemina ja diislihindu vahevalimiste küsimusena. Euroopa räägib toetusest „nii kaua, kui vaja“, ostes samal ajal endiselt Vene kütust lünkade kaudu ning viivitades nii raha Kiievile kui ka mitmeaastase eelarvega. Kas novembrikohtumised toovad raha, juriidilise tee külmutatud varadeni või rohkem avaldusi, on lahtine.
Allikad: Spiked, InvestingLive, Politico Europe.
AfD kaasjuht Weidel nõuab süürlaste tagasisaatmist, kui partei juhib Saksamaa küsitlusi 30%ga
- oktoobril teatas UnHerd Alice Weideli intervjuust The Economistiga. AfD kaasjuht ütles, et Süüria ja Afganistani varjupaigataotlejad on alates 2015. aastast vedanud raske kuritegevuse kasvu, et „100% süürlastest“ peab naasma, sest sõda on lõppenud, ning et Saksamaa peaks kinni pidama kurjategijaid ja ekstremistlikke jutlustajaid: „Me ei taha oma riiki kalifaati.“ Ta ütles, et Ukraina varjupaigataotlejad peavad pärast sõda lahkuma, et „juba kaotatud sõja“ rahastamise pikendamine on julgeolekurisk ning et Saksamaa on peamise rahastajana kulutanud üle 100 miljardi euro, olles samal ajal kõrgelt võlgades.
Fakt: AfD on juhtinud Saksamaa küsitlusi alates märtsist, umbes 30%ga Friedrich Merzi CDU umbes 18% vastu. Septembris sai ta Saksi-Anhaltis suurimaks parteiks ja võttis parlamendi spiikri koha, esimese sellise karmi parempoolse ameti alates 1945. aastast. Merz on nimetanud tagasirände „etniliseks puhastuseks“. Ifo Instituut on lükanud tagasi lihtsa väite, et rohkem välismaalasi tõstab Saksamaa kuritegevuse määra. Nigel Farage ja Le Pen on hoidnud AfD-st distantsi; Weidel on kiitnud Suurbritannia Rupert Lowe’i.
Allikad: UnHerd.