Kieli maailmamajanduse instituudi Ukraine Support Tracker meeskonna uues poliitikaülevaates selgub, et Saksamaa valitsuse teadaolevast 100 miljardist eurost kahepoolse abina Ukrainale saab tegeliku kahepoolse abina käsitleda umbes 41,7 miljardit eurot. Ülejäänust kulus 35,9 miljardit eurot Saksamaal, peamiselt Ukraina pagulastele, ning 22,0 miljardit eurot on tulevased sõjalise abi kohustused. Andmestikku on uuendatud kuni 2026. aasta augustini.
2026. aasta augustis teatas Saksamaa valitsus, et 30. juuni 2026 seisuga on kumulatiivne toetus 100 miljardit eurot: 43,3 miljardit tsiviil- ja 57,6 miljardit sõjalist tuge, mis on “antud või järgmisteks aastateks ette nähtud”. Tsiviilabist 35,9 miljardit eurot ehk umbes 80 protsenti kulutati Saksamaal. Sellest umbes 27,45 miljardit eurot läks Ukraina pagulastele Bürgergeldi hüvitistena ning 7,15 miljardit eurot liidumaadele ja omavalitsustele majutamiseks. Veel 1,3 miljardit eurot olid ekspordi- ja investeerimisgarantiid Saksamaa ettevõtetele Ukrainas.
Ukrainasse jõudis tsiviilabist vaid 7,4 miljardit eurot: 6,3 miljardit humanitaarabi, erakorralise energiatoe ja Ukraina asutuste taastamise jaoks, 1 miljard eurot toetusena IMF-i hallatavale kontole ning 0,1 miljardit eurot võlateeninduse moratooriumi kaudu. Tracker’i juht Christoph Trebesch märkis, et suurem osa tsiviiltoetusest “Ukrainale” kulub tegelikult Saksamaal elavatele ukrainlastele ega aita Ukraina valitsust Venemaa rünnakute vastu.
Sõjalisest 57,6 miljardist eurost andis Saksamaa 2022.–2025. aastal umbes 22,7 miljardit eurot ning 2026. eelarveaastaks on eraldatud 11,6 miljardit. Veel 22 miljardit eurot on tulevikulubadused: 10,1 miljardit siduvad kohustused ja 12 miljardit võimalikud lisakulud. Jälgitav sõjaline abi on seega 56,3 miljardit eurot ehk 1,3 miljardit vähem kui valitsuse arv. Alates 2025. aasta juunist ei avalda valitsus sõjalise abi üksikasju.
Trebeschi sõnul on Saksamaa selgelt Euroopa suurim Ukraina toetaja, kuid 100 miljardi euro nimetamine kahepoolseks abiks on eksitav. Ainult umbes 40 protsenti ehk 41,7 miljardit eurot jõudis tegelikult Ukrainasse.