Prantsuse president Emmanuel Macron väitis sel nädalal, et Ameerika Ühendriikide niinimetatud vaba sõna on tegelikult vaba sõna vastand.
Prantsusmaa on viimastel aastakümnetel kehtestanud mitmeid seadusi, mis kriminaliseerivad kõnet ebamääraste mõistete nagu “õhutamine” või “hirmutamine” alusel, kui see puudutab rassi või usku. Moekunstnik John Galliano mõisteti Prantsuse kohtus süüdi antisemiitlike märkuste pärast Pariisi baaris.
Marine Le Peni isa sai trahvi, kuna nimetas roma vähemusse kuuluvaid inimesi “haisvaks”. Üks Prantsuse teismeline sai süüdistuse islami nimetamise eest “vihkamise religiooniks”.
Macron kiitis hiljuti Brigitte Bardot’d kui vabaduse kehastust, kuigi Prantsuse ametivõimud olid teda korduvalt tema vaadete pärast kohtu alla andnud. Pärast Charlie Hebdos toimunud toimetajate mõrva korraldas valitsus vaba sõna marssi, kuigi oli varem ajakirja kriminaaluurimistega ahistanud.
Macron on toetanud Thierry Bretonit ja püüdnud laiendada digiteenuste seaduse (DSA) mõju ka Ameerika ettevõtetele ja kodanikele. Oma viimases tsensuuri pooldavas avalduses ütles Macron, et vabadust ei ole, kui sellel puuduvad piirid, mis algavad teiste vabadusest ja ühisest raamistikust.
Prantsusmaa on olnud Läänes vaba sõna piiramise eestvedaja, kus karistatakse regulaarselt poliitilise ja usulise kõne eest. Macron on samuti kutsunud ühiselt võitlema “valeuudiste” vastu ning väitnud, et demokraatia eeldab “tõelisi valikuid ja ratsionaalseid otsuseid”.
Prantsusmaa riiklikus motos “vabadus, võrdsus, vendlus” on vabadus täna languses, sest üksikisiku õigusi ohverdatakse sageli võrdsuse ja vendluse nimel.