Septembri keskel teatasid tipptasemel tehisintellekti laborite juhid, et nende enda tooted on liiga ohtlikud ning ainus lahendus olevat valitsuse regulatsioon kõigile tehisintellekti mudelitele. Mõni nädal varem oli USA senaator Bernie Sanders esitanud seaduseelnõu The Ban AI-Superintelligence Act, mis muudaks ebaseaduslikuks inimestest intelligentsema tehisintellekti mudeli loomise. Eelnõu nägi ette kuni 20-aastase vanglakaristuse isikutele ning nn korporatiivse surmanuhtluse ettevõtetele. Artikli autor võrdleb seda antiutoopilise ulmega, tuues paralleeli Twilight Zone’i episoodiga, kus laps hukatakse liiga kõrge IQ-testi tulemuse tõttu.
Paanika sai alguse 8. septembril, kui Anthropicu töötaja Jacob Coxon postitas X-is avaliku lahkumisteate, väites, et tehisintellekt võib inimkonna kümne aasta jooksul hävitada. Anthropicu usalduse ja ohutuse juht Evan Hubinger toetas säutsu, viidates vähemalt kümneprotsendilisele tõenäosusele selliseks tulemuseks. Coxoni peaaegu tundmatult, alla aasta vanuselt ja jälgijateta kontolt pärit postitus kogus ligi 200 miljonit vaatamist ning sai tõuke tehisintellekti joondamise ehk AI Alignment’i mõjuisikutelt. Wall Street Journal avaldas loo ainuesitusena 18 minutit enne säutsu ilmumist. Peagi teatasid suurema riikliku regulatsiooni vajadusest ka OpenAI juht Sam Altman ja Elon Musk, kes soovitas tipplaboritel üksteise mudeleid ohutuse huvides üle vaadata. Nädalaga oli hüsteeria täies hoos: kuningas Charles kõneles Buckinghami palees tehisintellekti ohutuse tippkohtumisel, rõhutades kontrollimehhanismide vajadust enne, kui on liiga hilja. Kohal oli ka Anthropicu peamine globaalsete suhete juht Tino Cuéllar. Tippkohtumine oli välja kuulutatud 7. septembril ehk päev enne Coxoni säutsu. Oma sõna sekka ütlesid ka paavst ning Bill Gates, kes hoiatas, et tehisintellekt on piisavalt võimas, et põhjustada miljardi surma, mistõttu tuleks kontroll anda poliitikutele ja uuele globaalsete inspektorite klassile.
Artikli autori hinnangul ei läbinud sündmuste jada usaldusväärsuse testi. Coxon oli ettevõttes olnud lühikest aega ning osutus tihedalt seotud Effective Altruism ehk tõhusa altruismi liikumisega, mis propageerib potentsiaalselt kahjulike tehnoloogiate globaalset valitsemist. Ta oli saanud stipendiume ja grante EA Infrastructure Fundist ning Long Term Future Fundist ning olnud Newspeak House’i stipendiaat Londonis. Tõhus altruism väidab end kasutavat tõendeid ja kvantitatiivset arutlust kõige olulisemate probleemide tuvastamiseks ning ressursside suunamiseks. Autori sõnul on liikumise tegelik siht ühiskond, mida juhivad eksperdid ja tehnokraadid nende endi reeglite järgi. Üks varasemaid värvatuid oli Sam Bankman-Fried, kelle FTX-i tippjuhtkond koosnes tõhusa altruismi pooldajatest; FTX oli Anthropicu peainvestor, panustades 2021. aastal 500 miljonit dollarit 580 miljoni dollari suurusest B-seeriast. EA korduv joon on kinnisidee eksistentsiaalsest riskist arenenud tehisintellektist ning nõue tugevama ohutusuuringu, valitsemise ja järelevalve järele.
Autor seostab praegust lainet varasemate mustritega kliimasoojenemise, Bitcoini kaevandamise ja nüüd tehisintellekti inimkonna hävitamise ähvarduste ümber. Ühine joon olevat ümberlükkamatu, kunagi tulevikus võimalik katastroof, mille ainsa loogilise vastusena esitatakse globaalsete tehnokraatide võim kõige üle. Tegelik küsimus ei olevat probleem ise, vaid isikliku valiku ja individuaalse vabaduse piiramine. Kliimasoojenemise kontekstis räägiti isiklikest süsinikukvootidest, reisimise- ja elamispinna piirangutest; Bitcoini paanika keskmes oli energia ning see, kes otsustab, kui palju ja milleks tohib tarbida. Tehisintellektiga näevad poliitikud ja tehnokraadid ohtu selles, et see annab tavainimestele kognitiivseid superjõude – eriti avatud lähtekoodiga tehisintellekt. Piirmudelid on omanduslikud, nendel on turvapiirangud, treeningunihe ja vestluste filtreerimine. Avatud lähtekoodiga liikumine on seevastu filtreerimata. Seetõttu kohtuvad tipplaborid autori väitel rõõmuga riikliku järelevalvega: mitte sellepärast, et nende tooted oleksid liiga ohtlikud, vaid et järelevalve loob suletud turu, milles Anthropic, OpenAI ja xAI on sees ning kõik muu sisuliselt keelatud. Autor meenutab 2015. aasta vestlust Bay Streeti erakapitalifirma esindajaga Kanada suurpankade juures Bitcoinist: saada rahastust, jõuda ette, teha valitsusega regulatsioonid ja tõmmata redel enda järel üles.
Vastukaaluks on autor ehitanud kohalikku arvutusvõimsust nii kodus kui easyDNS-i peamises andmekeskuses ning laeb alla uusimaid avatud kaaludega mudeleid, sealhulgas hiina Qwen, GLM ja DeepSeek, jaapani NII LLM-jp-4, Swallow, PLaMo ja Rakuten AI 3.0, prantsuse Mistral, kanada Cohere Command A+, samuti Google’i Gemma 4.0 ja IBM Granite. Need mudelid võimaldavad itereerida tarkvara, kaalusid ja järgmise põlvkonna võimsamaid avatud tehisintellekti mudeleid. Autori sõnul näevad valitsevad ringkonnad, et tööstusajastu institutsioonid on eksistentsiaalseks häireks küpsed: toimub üleminek lineaarsest ülalt-alla maailmast võrgukujulisele detsentraliseeritud maailmale. Kuna džinni pudelisse tagasi panna ei saa, veenavad nad masse, et tehisintellekt on halb ning rändavad mudelid hävitavad inimkonna. Sellest sünnib tehisintellekti hävingupsühholoogiline operatsioon, mis on muutunud ka poliitiliseks teemaks. Autor väidab, et eesmärk on hoida valijaid hirmul, rumalana ja alluvana, mitte lasta neil luua tarkvara, ehitada isiklikke ettevõtteid ega analüüsida avalikke andmeid. Tehisintellekti häving versus buum on valik, ja valik on igaühe enda teha.