Ajakirjas Geophysical Research Letters avaldatud uuring tuvastas aastatel 2010–2023 Antarktika all sadu varem märkamata jäänud seismilisi sündmusi. Neist 245 paiknes Thwaitesi liustiku merepoolse serva lähedal. Thwaitesi peetakse nn hukatuse liustikuks, sest selle võimalik kokkuvarisemine võiks meretaset kiiresti tõsta.
Liustikumaavärinad tekivad, kui kõrged ja peenikesed jäämäed murduvad liustiku otsast merre, ümber kukuvad ning põrkuvad emaliustikuga. Kokkupõrge tekitab tugevaid maapinna vibratsioone, mis levivad tuhandete kilomeetrite kaugusele. Erinevalt tavalistest maavärinatest ei tekita need kõrgsageduslikke seismilisi laineid, mistõttu on neid raske tuvastada. Seni on enamik selliseid sündmusi leitud Gröönimaalt, kus need on suuremad ja esinevad sagedamini hilissuvel; need on muutunud ka viimastel kümnenditel tavalisemaks.
Antarktikas on otsene tõend jäämägede ümberminekust põhjustatud liustikumaavärinate kohta olnud napivõitu, sest sündmused on Gröönimaa omadest nõrgemad ja ülemaailmne seirevõrk ei pruugi neid tabada. Aktiivsuse kasv langes kokku perioodiga, mil Thwaitesi liustik voolas kiiremini ookeani suunas. See viitab, et muutuvad ookeanitingimused võivad jääd destabiliseerida.